2. mai 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nisu ja raps

Toidunisu hind langes Euroopas esimeses kvartalis märkimisväärselt, sest konkurents on tihenenud, varud on jätkuvalt suured ning euro tugevneb.Jaanuari alguses mõjutas Euroopa toidunisu hinda eelkõige Egiptuse otsus kehtestada tungalterade suhtes nulltolerants. Ametlikult on maailma suurima nisuimportija nõue, et tungalterasid (parasiitseened, millega nakatunud nisu viljapeas on arenenud moondunud tera) ei tohi olla üle 0,05 protsendi.Egiptuse põllumajandustoodete kvaliteedi eest vastutav Saad Moussa aga ütles, et iga tungalterasid sisaldav last lükatakse tagasi. Turgudele oli see üllatus ning nisu hind hakkas langema.Lisaks sellele tõstis Prantsusmaa järsult oma selle hooaja nisuvarude prognoosi, mis kiirendas hinnalangust.Veebruari lõpus ähvardas Euroopa toidunisu külm ilm, sest sooja talve tõttu polnud taimedel välja kujunenud külmakindlust. Ilm püsis aga soodne ning väga suurt kahju tootjad ei pidanud kandma. Erandina võib välja tuua Poola, kus külm ilm rikkus suhteliselt suure osa saagist.Kvartali lõikes langes Euroopas toidunisu hind 14,3 protsenti 152,75 euroni tonnist.Rapsiseemnete hind langes 2 protsendi võrra 366,5 euroni tonnist. Hinnad pole sarnaselt nisule langenud, sest põllukultuuri populaarsus on viimase aasta jooksul vähenenud.Konkurents on suurenenud. 

Tõsi, Rahvusvaheline Teraviljade Nõukogu prognoosis jaanuari lõpus, et globaalne nisutoodang väheneb järgmisel hooajal esmakordselt kolme aasta jooksul. Samas nenditi, et see ei ole piisav varude vähendamiseks.Prognoositakse, et ka Euroopas peaks pehme nisu saak sellel aastal langema. Strategie Grains ootab 142,6 miljoni tonnist saaki, Euroopa Komisjon 143,6 miljoni tonnist saaki ning Coceral 145,2 miljoni tonnist saaki. Eelmisel aastal ulatus pehme nisu toodang 150,2 tonnini.See ei ole tõenäoliselt aga piisav, et hindasid märkimisväärselt kõrgemale viia, sest varud püsivad kõrged ning kardetakse maailmamajanduse (eelkõige Hiina) aeglustumisest tingitud nõudluse jahenemist.Piimaturg

Vaatamata sellele, et eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses tehti piimaturu osas mitmeid optimistlikke prognoose, pole olukord sugugi paranenud. Hinnad jätkasid langust ka selles kvartalis. Tõsi, odavnemine on siiski veidi aeglustunud.Peamiselt on piimaturgu survestanud pakkumise jätkuv kasv ning ebakindlus nõudluse osas. Eelkõige kardetakse Hiina importnõudluse jätkuvat jahenemist. ÜRO teatel on piimaturgu survestamas ka aeglane kaubavahetus ning suur ekspordipakkumine.Uus-Meremaa piimatootjate kooperatiiv Fonterra teatas jaanuari lõpus, et madalates piimahindades on süüdi eelkõige Euroopa Liit. Ka teised turuosalised on süüdistanud Euroopa Liidu kasvavat toodangut.Nimelt loobus Euroopa Liit eelmise aasta aprillist tootmiskvootidest, mille järel hakati tootmist suurendama. Aprillist kuni detsembrini suurenes ELi piimatootmine eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3,3 protsendi võrra. Euroopa Liit prognoosib, et piimahinnad langevad edasi, sest toodang kasvab edasi nii sellel kui ka järgmisel aastal. 2016. aastaks ootab EL 1,4 protsendi suurust tootmise kasvu (165,7 miljoni tonnini)."Võib oodata, et piimahinnad langevad veelgi," teatas Euroopa Komisjon märtsi keskel. Nõrgem periood saab olema eelkõige selle aasta esimene pool.Maailma piimahindasid kajastav GlobalDairyTrade indeks langes kvartali jooksul 12,2 protsenti 641 punktini.Hinnad võiks taastuma hakata 2016. aasta lõpus või 2017. aastal. 

"Praegused hinnatasemed on terve maailma farmerite jaoks jätkusuutmatud ja olukord ei saa pikalt nii kesta," nentis Fonterra tegevjuht Teho Spierings jaanuaris. Märtsis teatas Fonterra, et piimaturg võiks taastuma hakata selle aasta lõpus."Importnõudluse ja ekspordi tasakaal on olnud ebasoodne juba 18 kuud järjest, sest Euroopa Liit on tootmist suurendanud ning Hiina ja Venemaa impordinõudlus on jahenenud," ütles Spierings. Tema sõnul võiks hinnad hakata taastuma koos Hiina importnõudluse paranemisega, sest üleüldine tarbimine riigis kasvab.Fonterra hinnangul on piimaturu pikaajalised põhinäitajad tugevad. Nimelt suureneb globaalne piimaturg kuni 2020. aastani keskmiselt 2,3 protsenti aastas.Positiivsemat fooni andis ka ANZ pank, mis teatas, et on tõendeid tootmise piiramisest. Pank viitas asjaolule, et nii Hiinas kui ka Euroopas on tootjaomahinnad langemas, mis peaks neil turgudel tootmist lõpuks vähendama. Samas nentisid pana analüütikud, et "see on pigem 2016. aasta lõpu või 2017. aasta küsimus."Kohv ja kakao

Aasta alguses prognoositi, et Brasiilia (maailma suurim kohvitootja) kohvitoodang võib soodsate ilmastikuolude tõttu jõuda rekordini, mis pani hinna langema. Kvartali teises pooles hakkas hind ilmastikuolude halvenemisel hoopis tõusma.Conabi põllumajandusbüroo prognoosis aasta alguses, et Robusta kohvitoodang kasvab 8 protsendi võrra. Arvati, et ilm soosib tootmist. Robusta hind langes vähem kui kuu ajaga 11 protsendi võrra.Hiljem selgus, et tähtsaid kasvupiirkondi on tabanud erakordselt kuiv ilm. Brasiilia kohvieksportija Terra Forte teatas, et toodang hoopis väheneb ning see pani hinna kiiresti tõusma. Rabobank teatas märtsi keskel, et lisaks kuivale ilmale on Brasiilias levimas ka kahjurid.Jaanuaris saavutatud põhjadest kallines Robusta kohvi hind märtsi lõpuks omakorda 12 protsenti. Kvartali jooksul langes hind kokkuvõttes 1,3 protsenti 1471 dollarini tonnist.Kakao hind langes 8 protsenti ja tonn maksis märtsi lõpuks 2950 dollarit tonnist. Hinda on survestanud korralik pakkumine ja mõningane nõudluse jahenemine.Puuvill ja suhkur

Puuvilla hind esimeses kvartalis langes, sest Hiina impordinõudlus on kehv ning varude prognoose on tõstetud. Arvatakse, et Hiina impordinõudlus langeb 13 aasta nõrgima tasemeni.New Yorgi börsil kaubeldava puuvilla hind langes kvartali jooksul 7,2 protsenti ja jõudis 58,90 dollarisendini naelast. Vahepeal langes hind ka viimase aasta madalaima tasemeni.Suhkru hinnad hakkasid veebruari keskel kiiresti tõusma, sest Rahvusvaheline Suhkruorganisatsioon tõstis järsult 2015-2016. aasta hooaja suhkruturu defitsiidi prognoosi (3,53 miljonilt tonnilt 5,02 miljoni tonnini). Organisatsiooni hinnangul vähendavad tootmist nii Brasiilia, Euroopa Liit kui ka India.Suhkru hind tõusis pärast teadet 9 protsenti, mis on viimase 23 aasta suurim päevane tõus. Kvartali lõikes kallines suhkur 7 protsenti.Tõenäoliselt hakkavad nüüd ka varud vähenema. Just suured varud on viimastel aastatel hindu survestanud.Väetised

Suurimate eksportijate kõrge tootmisvõimsus hoiab fosforväetiste hinnad madalal, teatas Venemaa väetistetootja PhosAgro märtsis.Arvestades väetiste ja põllukultuuride hinnasuhet, võiks väetiste hinnad sellel aastal "põhjast veidi tõusta," sest India ja Brasiilia hooajaline nõudlus peaks kasvama.Samas ei saa PhosAgro teatel väetiste hinnad palju tõusta, sest Maroko fosforitootmine kasvab järsult. Selle nädala teisipäeval (05.04. - toim.) teatas Maroko, et tahab fosforitootmist tõsta 2017. aastaks 47 miljoni tonnini. Veel 2014. aastal tootis Maroko 34 miljonit tonni fosforit.Lisaks sellele mainis PhosAgro, et Hiina ekspordipotentsiaal on samuti tõusnud. "Pärast väetiste hinnalangust on hinnatõusuks vähe ruumi, sest Hiinast tuleb suur madala nõudlusega keskkonda suur fosforipakkumine."Credit Suisse teatas märtsi lõpus, et fosfori hinnad on USA sadamates 360 dollari juures tonnist. Aasta algusest on hind langenud 9 protsenti.USAs väetisi müüv ettevõte Mosaic teatas, et ka kaaliumkarbonaadi hinnad püsivad madalal.Nafta ja kütus

Nafta hind hakkas aasta alguses kiiresti langema, sest maailma suurimad naftariigid suurendasid üksteise järel tootmist ning ülepakkumine süvenes. Samuti kardeti, et globaalse majanduse aeglustumisel hakkab ka nõudlus jahenema.Jaanuari lõpus hakkasid hinnad aga uuesti tõusma, sest Venemaa energiaminister Aleksandr Novak ja üks OPECi delegaatidest käisid välja mõtte, et suuremad naftatootjad võiksid kokku leppida tootmise kuni 5 protsendilises kärpimises.Veebruaris tegid Saudi Araabia, Venemaa, Katar ja Venezuela ettepaneku nafta tootmismahtude külmutamiseks jaanuari kuu tasemel. Konkreetse kokkuleppeni pole veel jõutud, sest kardetakse, et leppest välja jäävad riigid jätkavad naftatootmise suurendamist.Koos nafta hinnaga on kallinenud ka kütuse hind. Rotterdami 95 bensiini hind on veebruaris saavutatud põhjadest kallinenud 16 protsenti ja tonn maksab 373 dollarit.

Autor: Mait Kraun, kaasautor