6. mai 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

KÜMME KÜSIMUST: Tõnu Post ja Lauri Post

KÜMME KÜSIMUST: Tõnu Post ja Lauri Post
Foto: Äripäev AS
Saaremaal, Kõljala külas tegutseb Kõljala Põllumajanduslik Osaühing, mis on loodud 1993. aastal. Ettevõttel on koos tütarfirmadega loomi ligi 1500, nendest 800 lüpsilehma. Maad on kasutusel keskmiselt 2500 hektarit. Töötajaid on kokku 44.

Äripäeva kuukirjas Põllumajandus on rubriik KÜMME KÜSIMUST. Aprilli intervjuu sai tehtud Kõljala POÜ juhi Tõnu Postiga ning tema Maaülikoolis õppiva poja Lauri Postiga.Olen maal sündinud ja kasvanud, seega on põllumajandus olnud mulle elu loomulik osa.Ei oskagi esile tuua midagi erilist, mis põllumajandust õppima viis. Minu jaoks oli see loomulik asjade kulg.Esimesena ehk mäletan kodus peetavaid loomi ja töid mida tehti koduses majapidamises.Suhtun ühistegevusse väga positiivselt ja see on minu hinnangul väga õige vorm maamajanduses. Siin me ei ole mitte niivõrd konkurendid, kui just ühine tegemine toob tulu, annab võimaluse oma toote eest saada õiglasemat hinda ja aitab koos teha vajalikke inveteeringuid, mis üksikule tootjale käiks üle jõu. Puuduseks võib olla vaid mõnevõrra aeglasem otsustamine, kuna tuleb paljudega otsuseid kooskõlastada.

Tõnu Post: 

1. Miks just põllumajandus?

2. Mis/kes Sind selleni viis?

3. Mis on Sinu esimene mälestus seoses põllumajandusega?

4. Kuidas suhtud ühistegevusse? Ühistegevuse eelised/puudused?

5. Milline väljund võiks olla Eestis ühistegevusel?

Ka Eestis on ühistegevus arenev ja väga suure potentsiaaliga. Samas võib ühistu suurim vaenlane olla ühistu liige ise, kui ei peeta kinni omavahelistest kokkulepetest.6. Miks ei ole suudetud teha Eestis veel suurt piimakombinaati, millest kõik räägivad?

Ühise kombinaadiga on sama mure - kui tootjad ise ei taha või ei suuda endale selgeks teha, et ainult koostöö viib edasi, on ühise kombinaadiga raske. Vahel tundub, et kõige olulisem on naabrist sent rohkem hinda saada, mitte panustada sellele, et ühise tegemise tulemusel võivad mõne aja mõõdudes saada kõik oluliselt rohkem tulu.7. Kes on põllumajanduses Sinu eeskuju?

Otsest eeskuju ei ole, küll aga on palju häid sõpru-tuttavaid põllumehi kellega suheldes alati leiad mingi hea mõtte mida saab oma töödes tegemistes kasutada.8. Mis on Sinu huviala/hobi? Millega tegeled siis, kui Sa ei tegele põllumajandusega?

Hobiks on mulle kodu ja mesilased. No kes veel sinu heaks nii omakasupüüdmatult töötaks :.9. Kui Sa ei oleks põllumajandusettevõtja, kes Sa siis oleksid?

Täna on seda raske öelda. Olen kogu oma elu olnud seotud maaeluga ja kuigi noorena oleks olnud ka teisi võimalikke variante, siis minu soov saada loomaarstiks oli paraku väga vara olemas. Nii et ilmselt siiski muudel valikutel oli vähe võimalusi.10. Miks peaks keegi, olgu ta noor või vana, hakkama tegelema põllumajandusega?

Kui inimesele meeldib elu maal looduse keskel, siis kindlasti oleks tegelemine põllumajandusega üks võimalus. Täna on maaelu väga kiiresti arenev, kõike uut kiiresti rakendav valdkond ning siin ongi vaja palju noort ja edukat mõtlemist, et kõik pakutavad võimalused ära kasutada. Eneseteostus võimalused ja võimalus oma käega midagi reaalset ära teha on maal alati olemas. 

Lauri Post:

1. Miks läksid õppima loomakasvatust? Miks mitte taimekasvatust? 

Kuna olen terve elu loomadega tegelenud ning juba väga noorest peast laudas töötanud, siis loomakasvatust õppima minna tundus minu jaoks loomulik käik. Samuti mu õde juba õppis taimekasvatust ning loomad on mulle alati rohkem sümpatiseerinud, siis ei olnud mul valikut tehes kahtlusi.2. Mis/kes Sind selleni viis? 

Kui ma olin 7-8 aastane, siis hakkasime õdedega kolmekesi koos oma esimest tööd tegema. Meie hoole alla anti suviti mullikad ning ilmselt sellest kõik alguse saigi.3. Mis on Sinu esimene mälestus seoses põllumajandusega? 

Esimene mälestus on isaga laudaringil kaasas käimisest. Samal ajal kui tema tööd tegi, jalutasin mina lehmade vahel ringi. 4. Kuidas suhtud ühistegevusse? Ühistegevuse eelised/puudused? 

Mina suhtun sellesse pooldavalt. Üksi on tänapäeval raske, kui mitte võimatu, kaugele jõuda. Maailmas suudavad põllumajanduses midagi mõjutada vaid suured kooperatiivid, üksik talu või farm turgu ei muuda. Edukaid ühistuid on palju ja meile lähedal olev hea näide on taanlaste ja rootslaste ühistu Arla Foods, mis koondab rohkem kui 7000 tootjat, kes on samal ajal ka ise selle omanikud.5. Milline väljund võiks olla Eestis ühistegevusel? 

Ka Eestis on ühistegevus võimalik ja KEVILI näitel on näha, et see ka toimib. Kuna Eesti on nii väike, siis ideaalis võiksid piimatootjad omada ühte tööstust, mis töötleks kogu riigi piima ära ning kui tootjad oleks ise tööstuse omanikud, siis saaksid ka kõik võrdselt õiglast hinda ning me ei toidaks välismaiseid ettevõtteid.6. Miks ei ole suudetud teha Eestis veel suurt piimakombinaati, millest kõik räägivad?

Taasiseseisvunud Eesti on suhteliselt noor riik ja ilmselt ei ole see senini olnud põllumeestele prioriteediks. Esimene kümnend üritati ellu jääda ja piimatootjatele on oluline olnud pigem toodangu kasvatamine ja efektiivseks muutmine ning heade piimahindadega aegadel ei ole tuntud selle järgi nii suurt vajadust. Selleks, et oleks võimalik Eesti tootjatel teha ühine kombinaat peavad alustuseks tootjad omavahel üksmeeleni ja usalduseni jõudma, et saaks koos edasi liikuda.7. Kes on põllumajanduses Sinu eeskuju? 

Minu eeskujuks on mu isa, seda nii põllumajanduses kui ka mujal.8. Mis on Sinu huviala/hobi? Millega tegeled siis, kui Sa ei tegele põllumajandusega? 

Käin koolis, tegutsen Maaülikooli üliõpilasesinduses ja lõõgastumiseks meeldib ujuda või jalgpalli vaadata. 9. Kui Sa ei õpiks põllumajandusega seotud ainet, siis mida Sa õpiksid? 

Kuna suguvõsas on mitu põlvkonda õpetajaid, siis ilmselt oleksin ajalooõpetaja.10. Mis on sinu edasised plaanid? 

Plaan on pärast kooli jõuda tagasi kodukohta ning asuda sinna tööle, aga kes teab, mis elu toob. Kuna ma olen täielik maalaps, siis ma ei suuda ette kujutada ühtegi stsenaariumit, kus ma peaksin elama linnas korteris nii, et lähedal ei ole ühtegi metsa, looma või põldu. Maal elamine on ju tõeline luksus. Omal on palju suurem vabadus tegutseda ning lapsed ja koduloomad ei pea kasvama umbses linnaruumis vaid saavad palju vabamalt ringi liikuda.Diana Salfpõllumajandus.ee kaasautor

Lauri Post: maatööd olen teinud lapsest saati
Foto: erakogu
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960