Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 12. mai 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maaeluministeerium on seadnud eesmärgiks lähiaastatel sihtasutuse toimimiseks vajaliku infrastruktuuri ülesehitamise ja olulisemate kavandatud teenuste käivitamise. Lisaks soovitakse omandada Tori Hobusekasvandusele kuuluvad kinnistud. Tulevikusihiks on kujundada kultuuripärandi kandjana rahvusvaheliselt tuntud ja hinnatud hobumajanduse kompetentsikeskus.

"Ettevalmistused Tori hobusekasvandusse hobumajanduse kompetentsikeskuse loomiseks käivad. Praegu teeme eeltööd selleks, et minna tulevikus valitsuselt küsima nõusolekut kompetentsikeskuse tarvis sihtasutuse moodustamiseks. Praegu tegeleme muuhulgas ka äriplaani välja töötamisega, mille põhjal saavad selgeks investeeringuvajadused,“ kommenteeris maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti.Loodava sihtasutuse nõukokku kuuluksid erinevate osapoolte esindajad: riik, hobumajandussektor, maakonna ja omavalitsuse esindajad. Visioon peaks realiseeruma 2025. aastaks.Sihtasutus plaanib pakkuda teenuseid, mida ei ole otstarbekas pakkuda üksikutel valdkonna ettevõtetel. "Tori hobusekasvanduse infrastruktuuri renoveerimise näol on lisaks muule tegu väärtusliku keskkonna pakkumisega kultuuri- ja turismiürituste korraldamiseks. Näiteks saaks koostöös valla poolt majandatava Tori muuseumiga välja kujundada unikaalse muuseum-kompetentsikeskuse, kus toimuksid erinevad tegevused ajalooliste museaalide väljapanekust Eesti ohustatud hobusetõugude kullafondi isendite pidamise ja esitlemiseni. Eelduseks on unikaalse looga asukoht ja taristu,” märkis Lemetti.Organiseeritud eksport ja oksjonid

Üheks põhisihiks on Lemetti sõnul hobumajanduse ekspordipotentsiaali tõstmine ja rahvusvahelisele tasemele vastava esinduskeskuse rajamine ning opereerimine. Seejärel saaks edasi rääkida rahvusvahelise kompetentsikeskuste võrgustikuga liitumisest.Keskuse taristu koosneks muinsuskaitse nõuetele vastavalt rekonstrueeritud ja kaasajastatud esindustallidest koos tugiteenustega (sepikoda, veterinaaria) ning rahvusvaheliste oksjonite ning näituste läbiviimiseks sobivatest välisväljakutest ja sisemaneežist koos olmeruumidega.Lisaks luuakse võimalused tegutsemiseks ekspordi-impordi karantiini ja logistilise kogumiskeskusena. Samuti on koostöös välisriikide saatkondadega mõttes teostada eri riikide hobusetõugude tutvustamist Eestis."Täna müüakse aastas Eestist välja küll kuni 500 hobust, kuid ennast süsteemselt turustatud ei ole. Noorhobuste saatmine Euroopasse „komisjonimüüki“ on seotud väga suurte riskidega, alustades sellest, kuidas sealsed vahendajad hobuseid müügiks pakuvad ja mis hinnaga tehinguid tehakse, kuni traumade ohu ning müügi ebaõnnestumisega kaasnevate transpordi- ja ülalpidamiskuludeni välja,” tõdes Lemetti.Noorhobuste ülevaatus iga-aastane probleem

Lemetti sõnul loob rahvusvahelisele tasemele vastava esinduskeskuse rajamine võimaluse koostööks ka noorhobuste väärtuse selgitamisel ja tõstmisel. "Noorhobuste ülevaatuse mahutamine ratsaspordivõistluste programmi on iga-aastane probleem, mis paneb hobusekasvatajad ja ratsaspordivõistluste korraldajad lahendusi otsima. Võistluste korraldaja jaoks on see arvestatav lisakulu ning tihti võistluste külaline ja jõudluskontrolli pealtvaataja ei kattu, mis tekitab täiendavaid probleeme nii turundamisel kui päevakavades,” märkis ta.Et mitte kõigile hobusekasvatajatele ei ole professionaalsete tippratsastajate teenus kättesaadav, tahetakse luua arenenud riikide eeskujul meil täna puuduv erijõudluskontroll ja vastavad programmid (nn. 100 päeva test). Tori esinduskeskus oleks neutraalne taristu, kus vastavaid programme hobusekasvatajate, tippratsastajate ja rahvusvaheliste ekspertide koostöös välja töötada. 

Hobutööde ja rakendispordi areng hetkel puudulik

Lemetti märkis, et arvestades hoburakendi potentsiaali nii ökoturismi kui loodushoiutööde kontekstis, oleks inimeste koolitamine ja hobuste väljaõpetamine erinevateks töödeks turutõrke kõrvaldamiseks vajalik. "See looks ka praktikabaasi Eesti haridusasutustele nii olemasolevate erialade kui võimalike uute rakenduslike erialade õpetamiseks, mida täna ei tehta ja mille järele oleks nõudlust,” märkis Lemetti. Lisaks annaks vajalik väljaõpe olulise panuse ka rakendispordi taasavatamisesse, mis nii Eestis kui mujal maailmas on hetkel kiiresti kasvava populaarsusega. "Eesti rakendisportlased on näidanud viimastel aastatel järjest paremat rahvusvahelist taset, näiteks noorhobuste MMi 7. koht ja ponide MMi 23. koht. Eestis ei ole täna rahvusvahelistele võistlusnõuetele vastavat taristut. Selle takistuse kõrvaldamisega ja rahvusvahelise rakendispordi võistluse Eestisse toomisega on võimalik rakendihobuse populaarsust ja kasutust suurendada ja kohalikku hobumajandust edendada,” sõnas Lemetti.Oluline panus teadustöösse

Kui tänaseks on turu nõudlusele vastav hobusearetus ja tõuparandus arenenud üle-riigiliselt erakapitali initsiatiivil paljude hobusekasvatajate põhitööna, siis aretuse ja jõudluskontrolli ning saavutustega seotud info erinevates andmebaasides on paraku puudulik. Samuti jääb vajaka teabe ristkasutuse võimalustest."PRIA riikliku registri pidajana ja vajalike andmete hoidjana ei saa tagada kogu olemasoleva ja tulevikus tekkiva andmevara ristkasutust,” tõdes Lemetti.Seetõttu oleks üheks kompetentsikeskuse funktsiooniks koordineerida andmete kogumist ja seostamist ning tagada nende säilimine tulevastele põlvedele. Näiteks on oluliselt arenguruumi hobusekasvatajate ja teadusasutuste koostöö arendamisel."Üksik hobusekasvataja või tallipidaja ei saa sellist aja- ega rahakulu endale lubada ja sektoriülest koordineerimist ei ole seni saavutatud. Puudub ka keskne koht hobumajanduse teenuste ja toodetega seotud konsultatsioonide saamiseks,” nentis Lemetti.Ta ei välista, et koostöös Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooliga või ratsasportlastest ajateenistujate näol võiks kõne alla tulla ratsapolitsei või kaitseväe ratsarügemendi taastamine erinevate sisejulgeoleku- ja paraadülesannete täitmiseks.Lennart KäämerÄripäeva kaasautor