Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 19. mai 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ka eelmisel aastal hakkas viirus metsas kiiremini edasi levima just mais, seega oleme just praegu uue seakatku leviku laine ootel,“ ütles Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop. “Möödunud aastal Maaülikooli poolt läbiviidud uuring näitas, et pea kõigi taudipuhangute puhul farmides oli eelnevalt diagnoositud katku lähedalasuvas metsas, see seos on selge. Kuna seakatku leiud metssigadel näitavad, et viirus on metsas laialt levinud, peab iga seakasvataja olema väga valvas, et mitte tuua nakkust metsast farmi.“ "See on praegusel ajal vastutustundetu ja seotud suurte riskidega, kuna sigade nakatumisel seab see ohtu kauplemispiirangute kaotamise kõigi piirkonna seakasvatajate jaoks.“ Veterinaar- ja Toiduametist andis ülevaate seakatku leviku hetkeseisust, kehtestatud bioohutusnõuetest ja VTA Lääne-Virumaa veterinaarkeskuse juhataja Jüri Gustavson Lääne-Virumaa seafarmides läbiviidava järelevalve tulemustest. AS HKScan Estonia seakasvatusdivisjoni direktor Mati Tuvi andis infopäeval põhjaliku ülevaate AS Rakvere Farmide 20 seakasvatuses rakendatavatest bioohutusmeetmetest. Eesti Tõusigade Aretusühistu aretuskonsulent Aino Aringo selgitas aretusühistu farmides rakendatavaid bioohutusmeetmeid. 

Arvo Viltrop selgitas infopäeval 2015. aastal seakatku nakatunud farmides läbiviidud täiendava epidemioloogilise uuringu põhjal nakkuse farmi jõudmise tõenäolisi põhjuseid, suuremaid riske ja bioturvalisuse meetmeid nende vältimiseks.Viltropi sõnul on kodusigade nakatumise oht kõige suurem suvekuudel, mil metssead on rohkem liikvel ja ka inimtegevus aktiivsem metssigade liikumisteedel. „Nakatumise põhjused on sageli lihtsamad kui oskame arvata. Kõige suurem risk on ikkagi inimene, kes võib viia viiruse farmi veokite, laudainventariga, oma riiete või jalanõudega. Puhanguid saab ennetada vaid bioturvalisuse meetmete hoolsa rakendamisega,“ lisas Viltrop.„Seakasvatajate arv on võrreldes aasta varasemaga drastiliselt vähenenud. Suur osa lõpetajatest on olnud väiksemad seakasvatajad, kes on võimalikke riske hinnates otsustanud loobuda. Samas on jätkuvalt inimesi, kes soovivad endale jõulupõrsaid võtta,“ ütles Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht.

Ainike Nõmmisto

Seakatku infopäevade eesmärk on anda juhiseid sigade Aafrika katku vältimiseks farmis. Infopäevad toimuvad Maaeluministeeriumi ja Eesti Tõusigade Aretusühistu koostöös. Lisaks tänasele on kavas veel kaks infopäeva:

31. mai Viljandimaa  - Põllumajandusameti Viljandi keskus (Vabaduse plats 4, III korrus, Viljandi)1. juuni Saaremaa – Suure Tõllu Puhkeküla (Lilbi küla, Lääne-Saare vald, Saaremaa)

www.seakatk.ee

http://goo.gl/rdsw1S