Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 23. mai 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ELAK kuulas seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikust

Milline on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevik?
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) kuulas tänasel istungil maaeluministeeriumi seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika osas.

Istungit juhatanud komisjoni aseesimees Jaak Madison ütles, et Eesti taotleb sarnaseid konkurentsitingimusi kõigile Euroopa Liidu põllumajandustootjatele. „Peame õigeks Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika jätkumist ühise Euroopa Liidu tasandi poliitikana, mis teeb regulatsiooni kõigile ühtlasemaks,“ ütles ta. „Oluline on jätkata ka tööd otsetoetuste tasemete ühtlustamiseks liikmesriikide vahel.“

Madisoni sõnul tuleb suurendada tootjate valmisolekut kriiside ennetamiseks ja jätkata toetusmeetmetega, mis tõstavad tootjate ekspordivõimekust. Veel juhtis ta tähelepanu, et edasiste seisukohtade kujundamisel on vaja aktiivselt kaasata Eesti põllumajandussektori esindajad.

Maaeluminister Urmas Kruuse selgitas komisjoni liikmetele, et alanud on läbirääkimised Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika kujundamiseks perioodiks 2020+ ja läbirääkimiste aktiivne periood jääb aega, mil Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa. Tema sõnul lähtub Eesti seisukohtades kolmest eesmärgist, milleks on toidutootmine, ressursside jätkusuutlik majandamine ja maaelu mitmekesistamine. 

Ühe probleemina kerkis istungil küsimus põllumeeste vanuselisest struktuurist. Nimelt näitab statistika, et all 35-aastaseid põllumehi on Euroopa Liidus vaid kuus protsenti. Seevastu üle 65-aastased 31 protsenti. Seega tuleb jätkuvalt tegeleda põllumajandussektori vanuselise struktuuriga. Kruuse selgitas, et noorte põllumajandussektorisse sisenemist ja tegutsemist soositakse läbi mitmete toetusskeemide.

Komisjoni liikmed tundsid huvi ka geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamise kohta. Komisjonile selgitati, et Eesti suhtub GMOde kasutamisse põllumajanduses teaduspõhiselt. Samuti tunti huvi erinevate kriisimeetmete kohta, mida Eesti põllumajandussektoris on võimalik rakendada näiteks piima- ja lihatööstuse puhul. 

Maaeluminister osaleb 29. maist 1. juunini Euroopa Liidu põllumajandusministrite mitteametlikul kohtumisel, kus on kõne all ühine põllumajanduspoliitika pärast 2020. aastat.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960