Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 23. mai 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kalanduspiirkonnad saavad kohalikuks arenguks toetust

Kalanduspiirkonnad saavad kohalikuks arenguks toetust
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Eestis on kaheksa kalanduspiirkonda, kus kogukonna algatusgrupid on koostanud strateegiad kohalikuks arenguks. Strateegiate elluviimiseks hakatakse piirkonna ettevõtjatelt ja nende ühendustelt, MTÜdelt, omavalitsustelt jne vastu võtma projektitoetuste taotlusi.

Kaheksa piirkonda hõlmavad alasid Peipsi-Pihkva-Lämmijärve ja Võrtsjärve ääres, mereäärsel rannikul ja saartel. Algatusrühmade esitatud strateegiaid hindab kõigepealt Maaeluministeerium ja kinnitab heakskiitmise järel iga piirkonna strateegia jaoks eelarve. Eraldi summa määratakse projektitoetusteks ning algatusrühma koostöötegevusteks. Strateegia elluviimiseks planeeritud tegevuste ja summade kohta esitavad algatusrühmad igal aastal PRIAle rakenduskava. . Kokku on programmperioodil 2014-2020 selle meetme rahastamiseks 26 miljonit eurot.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi meetme „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine“ toetuste andmist reguleerib maaeluministri 25.11.2015 määrus nr 19

Kuidas ja milleks saab toetust?

Strateegiad võivad sisaldada tegevusi viies valdkonnas:

Kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärindamine või turustamineMajandustegevuse mitmekesistamineKalasadamate uuendamineKoelmualade loomine või taastamineSotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi, sh kalanduse- ja merenduse kultuuripärandi edendamine, kalanduskogukondade rolli tugevdamine kohalikus arengus ning kohalike kalandusressursside ja merendustegevuse juhtimine.

Projektitoetuse taotleja esitab taotluse oma piirkonna algatusrühmale. Algatusrühm kontrollib taotluses esitatud dokumente, taotluse vastavust strateegiale ja rakenduskavale ning korraldab taotluste hindamise. Hindamiskomisjoni antavate hindepunktide alusel teeb algatusrühm PRIA-le ettepaneku taotluste paremusjärjestuse kohta, iga taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ning toetuse suuruse kohta. Siis saadab algatusrühm taotlused PRIA-le. PRIA kontrollida on taotluse vastavus määruses sätestatud nõuetele ning rakenduskavale.Praeguseks on Maaeluministeerium heakskiidu andnud kolme piirkonna strateegiale ja sealsed algatusrühmad saavad alustada projektitoetuste vastuvõtuga.Piirkonnad ja algatusrühmad

Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve kalanduspiirkond. Algatusrühmaks on MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu (http://www.pkak.ee/

Läänemaa kalanduspiirkond, algatusrühm MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts (http://www.lrs.ee/

Saaremaa kalanduspiirkond, algatusrühm MTÜ Saarte Kalandus. Eelinfona teatab koduleht www.saartekalandus.ee/

Ülejäänud viie piirkonna arengukavad pole veel ministeeriumi heakskiitu ja kinnitatud eelarvet saanud.Virumaa kalanduspiirkond – algatusrühm MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing (http://www.vrky.ee/

Võrtsjärve kalanduspiirkond - MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond (http://www.vortskalandus.ee

/

Hiiumaa kalanduspiirkond - MTÜ Hiiukala (http://www.hiiukala.org/

Pärnumaa kalanduspiirkond – MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ (http://kalanduskogu.ee/

Harjumaa kalanduspiirkond -  MTÜ Harju Kalandusühing (http://www.harjukalandus.eu/

Teadmiseks taotluse esitajatele

Võrreldes eelmise perioodiga ei ole määruses kirjas projektitoetuste abikõlblike kulude loetelu. Toetust saab taotleda piirkonna strateegias toodud eesmärkide täitmisega seotud tegevusteks ja jälgida tuleb, et ei taotletaks toetust määruses loetletud mitteabikõlblike kuludele.Toetuse taotleja peab ennast määratlema, kas ta on hankija riigihangete seaduse

Sellise tegevuse abikõlblikud kulud, mille elluviimiseks antakse projektitoetust, ei või programmiperioodi jooksul ületada 1 000 000 eurot. Perioodi jooksul võib üks taotleja saada projektitoetust kokku kuni 400 000 eurot. Millises ulatuses tuleb projekti rahastada omaosalusega, see sõltub taotleja staatusest ehk tegevusvormist ning sellest, millise tegevussuuna toetust soovitakse. Lisaks tuleb jälgida, kas toetuse näol on tegemist ettevõtjale antava vähese tähtsusega riigiabiga. Erinevate tegevuste jaoks toetuse saamisel on kehtestatud riigiabi piirmäärad, mille ulatuses talle teatud perioodil toetust antakse. Ettevõtjate lõikes jälgitakse neid andmeid vähese tähtsusega abi registris.Kust saab abi?

Algatusrühma jaoks on ette nähtud nn elavdamise kulud. Elavdamise all mõeldaksegi seda, et algatusrühm teavitab toetuse saamise võimalustest, nõustab toetuse taotlejaid ja ka toetuse saajaid. Iga piirkonna kodulehel peab olema avaldatud vastuvõtuaeg, mil on võimalik abi saada. Ka info algatusrühma liikmete, piirkonna strateegiate, taotlusvoorude toimumise, toetust saavate projektide jmt kohta avaldatakse piirkondade algatusrühmade kodulehtedel.Allikas: www.pria.ee

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960