Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 24. mai 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Voore Farmi juht Indrek Klammer ütles, et julgus pakkuda teistele oma teenuseid, tuli siis, kui veenduti, et ise saadakse hästi hakkama. "Kõik tehnika ja agrotehnilised võtted katsetame enne alati oma põldudel ära. Siis on alles näha mis toimib, mis mitte. Teeme teenust nii, nagu teeks oma põllul. Kvaliteedis me järgi ei anna mingil juhul. Kui näeme, et klient vajab nõu, siis meie taimekasvatusjuht Margus Lepp on nõus omi teadmisi alati jagama. Oluline on see, et klient saaks selle, mida tal on vaja - kiire ja hea kvaliteediga teenuse," lausus Klammer.

Meie paljureisinud põllumehed ju teavad, et kui mujal maailmas on nii, et piimatootja tegeleb vaid loomakasvatusega ja piimatootmisega, siis söödatootmise teenus ostetakse tavaliselt sisse. Meil see nii ei ole, vaid vähestes firmades käib see nii. Samas ise kõike tehes on vaja nii inimesi, teadmisi kui masinaid. Seega oli Voore Farm OÜ juurde eraldi Voore Farm Teenused OÜ loomine loogiline käik.

Millega siis eristutakse?

Voore Farm Teenused OÜ tegevjuhi Jan Toomingu sõnul ei kasvata ju teised turul olevad teenusepakkujad ise midagi, pakutakse lihtsalt teenust. "Meie kasvatame ja tugineme oma kogemusele. Ehk teeme ise ja teeme teistele ka ja teeme teistele nii nagu me tahaks, et meile tehtaks," ütles Tooming. "Teenuste osas meil lage ees ei ole. Oskame anda ka nõu, lähtudes kliendi põldudest, mida ta seal üldse võiks kasvatada. Meil on tööl vaieldamatu tippspetsialist Margus Lepp, kes oma agronoomikogemusele saab toetuda. Meie aitame Voore Farmi põlde harida ja tema meid nõuandega. Nii on kõik osapooled rahul."

Voore Farm Teenuste müügipoole ja järelvalvega tegeleb Mart Siimann, kelle soovituseks on võimalusel alati võtta n.ö täisteenus. "Täisteenuse juures on hea see, et saame jälgida ise kogu protsessi, algusest lõpuni. Kui me teeme vaid mõnda tööd, paari vahepealset etappi, siis me ei saa kontrollida kogu protseduuri ja tagada kõrget kvaliteeti on juba keerulisem," ütles Siimann.

Mida ikkagi põllumees võidab?

Jan Tooming ütles, et ennekõike peaks põllumees saama rahulikuma enesetunde, me tuleme ja teeme ära, kiirelt, kvaliteetselt.

Indrek Klammer selgitas asja pikemalt lahti nii, et see, kes on nende partneriks, see saab aru, et nii on kasulikum. "Sellist masinaparki, nagu meil, ei ole mõtet soetada, kui sa teenust ei tee. Siin on vahe, kas sa teed teenuse ära kahe nädala või kahe päevaga. Kui mõni põllumees kurdab, et me ei jõua kohe homme tema põllule, sest teised teenustööd on ees, siis minu arust on oluline pigem see, millal sa töö lõpetad, mitte millal alustad," rääkis Klammer. "Elu on näidanud, et kui võtta näiteks meie siloteenus, siis meie teeme oma tehnikapargiga sama töö ära kahe päevaga, mis teeks muidu põllumees kahe nädalaga. Silo puhul on oluline ju ka kvaliteet, sest sellest sõltub loomade tervis ja piimatoodang. Kiirelt tehtud, ühtlase kvaliteediga, puhas silo säilib hästi ning ei vaja isegi mingit silokindlustuslisandit. See ongi see, mis tänases olukorras võimaldab piima toota."

Voore Farmi arengujuht Henrik Klammer täiendas, et tegelikult on paljudes põllumajandusettevõtetes ka tehnika üle-investeering. "Kolmveerand masina potentsiaalist jääb kasutamata, sest kolmveerand aastast seisab näiteks ju kallis silokombain niisama. Pane sinna juurde veel tööjõukulud, siis on aru saada, et teenus on parim lahendus," täiendas ta.

Hind ei näita headust

Teenuseid pakutakse 24/7. Samas ollakse valmis selleks, et esimesel aastal ei teeni firma kasumit. "Esimesel aastal ei ole eesmärgiks kasumit teenida, pigem on soov tulla ots-otsaga kokku ja endale nime teha. Turul on ju palju teenusepakkujaid ja hinnad suht sarnased. Samas aga tuleb osata aru saada, mis on teenuse hinna taga. Enamasti öeldakse ju lihtsalt, et hind sõltub tööst ja mahust," ütles Siimann.

Ka Jan Toominga sõnul ei ole tark võtta aluseks vaid hinnakirjas nähtut. Oluline on ka tööde tegemise tehnoloogia. "Kui me võtame näiteks vedelsõnniku laotamisteenuse, siis on siin kaks varianti, kas panna maha läga järelveetava seadmega, nii nagu teevad enamus teenusepakkujaid, kus on pigem rõhk mahul, mitte kvaliteedil või kasutada iseliikuvat masinat. Iseliikuva masinaga pannes saab töö ajaliselt teostatud kiiremini kui järelveetavaga, aga mis kõige olulisem, pilt on silmnähtavalt parem ja saak vähenenud tallamise mõjul suurem. Sellise võrdluse saime teha eelmisel aastal oma odrapõldudel, kus võrdluseks oli siis ühel pool teed olev põld teisel pool olevaga. Mullastik, kasvatatav sort, kogu taimekaitse ja väetamine oli sama. Saagi vahe tuli aga pea kolm tonni - ühelt põllult, seal kus kasutasime iseliikuvat seadet, saime pea 10 tonni, teiselt 7 tonni hektari kohta. Ehk ainuke erinevus oli läga laotamistehnoloogias. Aga hinnakirjas on ju vaid see, et vedelsõnniku laotamine, mitte tehnoloogia. Meie tehnoloogia puhul on oluline see, et sellest hetkest, kui läga läheb laguunist pumpa, ei puutu see enam õhuga kokku ja põllul see läheb kohe tänu ketastele mulda. Nii saadakse taimede kasvuks enam toitaineid," tõi Tooming näite.

Voore Farm Teenused pakub kõiki põllumajandusteenuseid 

Henrik Klammeri sõnul alustati tänavu kevadel esimese tööna vedelsõnniku pumpamise, veo ja laotamiseteenusega. "Meil on 2 iseliikuvat laoturit, mis on üle Eesti teenust osutamas käinud. Suuremalt on läinud lahti nüüd maisikülv, vajadusel pritsime, vaheltharime, koristame, veame, tallame ja teeme ka maisisilo valmis. Külvikutest on meil tänavu kasutusel kaks täppiskülvikut. Kui Eestis külvatakse keskmiselt 8000-9000 hektarit maisi, siis meie külvata on ca 1900 hektarit maisi teenustööna, selline maht nõuab juba suuri ja võimsaid masinaid. See aasta oleme investeerinud tehnikasse 3 miljonit eurot, muidugi on tehnika liisingus," rääkis teenustest Klammer ja lisas, et kuigi võimalik on saada absoluutselt kõiki teenuseid, siis suur osa on nende teenuste portfellis rohusilo tegemisel. "Meil on mitu klienti, kus teeme kõik nullist alates ära."

Tänavu on palju küsitud ka taimekaitse ja vedelväetiste pritsimisteenust. "Vedelväetiste lisamine külvil või hiljem pritsides, on samuti suure tulevikuperspektiiviga teenus. Lihtsalt öeldes on ju nii, et vedelväetist kasutades võib väetisekulult võita ca 20% ja väetis hakkab kohe mullas toimima," rääkis Klammer.

Et nende juurde on rajatud ka korralik vedelväetiste segamisjaam, siis tuleb sealt ühtlase kvaliteediga lahus põllule viimiseks. "Mingit kontsentratsioonikõikumisi ei teki."

Piirkonnad, kus omi teenuseid pakutakse on Lääne-Virumaast Valgamaani. Kliendi juures on abiks kliendi agronoom, kes sealseid põlde tunneb. "Aga saame alati anda nõu ja suunitlusi, sest ise oleme teinud palju katseid. Ka omi vigu tunnistame ja julgeme neist rääkida. Teenuseid osutades on vaja paika saada ka logistika. Ses mõttes hoiame klienti, et kui oleme juba ühes piirkonnas töid tegemas, siis katsume ka seal teistele sama teenust pakkuda. Nii säästavad kõik osapooled aega ja raha," selgitas Siimann.

Tooming lisas, et teenuseid aitab planeerida ka näiteks see, et arutatakse klientidega läbi, mis sorte kasvatada, et igaüks saaks oma külviaja, mille järgi tuleb ka koristusaeg. "Nii saabki logistika paika panna. Tekib teenuste konveier."

Tehnika on, inimesed on, töötahe on

Mart Siimann rääkis, et kõik need teenused, mida nad pakuvad, saab ära tehtud 25 inimesega. "Hooajal on meil keskmiselt 25 inimest tööl, pluss siis mõned autojuhid, kes omakorda meile veoteenust pakuvad. Hea meel on, et meil on olemas pidev juurdekasv personalile, seda siis just meie põllumajanduskoolide praktikantide näol," ütles ta.

Samas lisasid mehed, et kahjuks või õnneks, tuleb ikka ise kõik töölised eraldi välja õpetada, sest tehnika on ju uus. Huvitav on see, et sageli ei oska ka maaletoojad ja nende müügimehed ise asja õpetada ja käivad neil õppimas.

"Masinad valime sellisel kujul, mis kannatavad seda mahtu ja tehnoloogiat, mida peame õigeks kasutada. Aluseks on ka sõlmitud teenuselepingud, midagi uisa-päisa pole soetanud. Aga masina valik sõltub tõesti ka masinamüüja pädevusest. Kui meid mingi masin huvitab, siis uurime, milline maaletooja on võimeline aasta, kahe ja viie aasta pärast seda tehnikat hooldama. Aja jooksul on hea teenuse pakkujad enamasti juba ka selged. Keskmiselt on neid neli-viis firmat," rääkis Tooming.

TEENUSED MIDA VOORE FARM TEENUSED PAKUB:

MASINAD, MIDA TEENUSE TEGEMISEL KASUTATAKSE: