Autor: Väinu Rozental • 26. mai 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti piim jõuab Läti autoga Leetu

Eesti piim jõuab Läti autoga Leetu
Foto: Väinu Rozental
Iga paari päeva tagant sõidab Ida-Virumaal Lohusuu vallas OÜ Mesiviss piimafarmi juurde Läti numbrimärgiga veok, et alustada Eestis piimaringi ning sõidutada laadung lõpuks Leedu piimakombinaati.

„Piimaauto tuleb õhtupoolikul, võtab piimatankist piima, seejärel autojuht ööbib siin, hommikul võtab öö jooksul lüpstud piima ning suundub piirkonna teiste piimatootjate juurde,“ kirjeldab Mesivissi asutaja ja tegevjuht Uudo Mesi rutiinseks muutunud tegevust..

Mesiviss müüb päevase piimatoodangu, umbes neli tonni, Jõgeva Põllumajandustootjate Liidule, see omakorda müüb toorpiima edasi ühele Lõuna-Leedu piimatööstusele, mis asub Eestist üle 600 kilomeetri kaugusel. Põhjus pole selles, et leedulased pakuvad paremat hinda, vaid et Eestis on ületootmine ja toorpiimale pole turgu.Kruuda kasutab võimalust

Kurbkoomiline on see, et kuna Oliver Kruuda on nörritanud Eesti piimatootjaid, siis osa neist talle piima ei müü ja ta on sunnitud piima sisse ostma. „Seesama auto, mis meie toodangu Leedu kombinaati veab, võtab aeg-ajalt sealtsamast Leedu kombinaadist uue piima peale, paneb selle Põlva piimatööstuses maha ja alustab siis meie juurest oma tavapärast piimaringi,“ lisab Mesi muigvelsui.Mesi andmeil oli Mesiviss eelmisel aastal Eestis piimatoodangult lehma kohta 11. kohal. „Tiputulemusest jäi puudu poolteist tonni lehma kohta aastas,“ täpsustab ta. „Tänavu jookseb meil iga päev 34–36 liitrit lehma kohta. Võib-olla olen tänavu esimese kümne hulgas.“Punase kontorimajaga uhke robotlüpsilaut paistab Kärasi küla tolmuselt teelt kaugelt silma. Uudo Mesi sammub külalist tervitama veidi eemal asuvast kodust.„Ma ei pea siin laudas kogu aeg passima, telefon ütleb mulle, kui vaja tulla,“ seletab Mesi ja poetab kontorilauale kaks vanamoodsat mobiiltelefoni. „Üks on isiklik ja see väiksem on roboti telefon. Ta räägib minuga naishäälega, näiteks ütleb lüpsirobot, mis tal viga on. Aga söödarobot ei räägi, tema helistab ja kui ma näen, et tema number on ees, siis ma tean, et söödarobot on seisma jäänud.“Inimene roboti vastu ei saa

Mesi sõnul tegeleb tema loomade söötmisega ja tänu ülimoodsale tehnoloogiale kulub tal selleks vaid tund aega. „Need kastid, kust söödaautomaat portsjoneid võtab, on vaja rohusilo ja maisisilo ja heina täis panna,“ selgitab ta. Enamik ajast kulub Mesil mõnisada meetrit eemal asuvas laudas sirguvate noorloomade söötmisele, sest seal tuleb seda teha käsitsi. Mesi unistab, et kunagi saaks ka noorloomi robotiga sööta.„Ükski inimene ei suuda nii hästi lüpsta kui robot ja ükski inimene ei suuda nii hästi sööta kui robot,“ kinnitab Mesi. „Noorlooma laudast toome robotlauta seemendusealised lehmad, kes ei ole kõige parema väljanägemisega. Kui nad on kuu või kaks siin olnud, nende karv läigib.“Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960