Seni 3 miljardi naela väärtuses eurotoetusi saanud põllumehed on jäetud segastesse vetesse.
„Kahjuks toodame vaid 60% Suurbritannias tarbitavast toidust, seega oleme sõltuvad impordist. Naela nõrgenemine tähendab importtoidu kallinemist. Võime kergesti sattuda muu maailma pantvangiks juhul, kui tegu on näiteks kliimakatastroofi või valuuta nõrkusega,“ sõnas Meurig.
Copa-Cogeca: põllumehed ei pea kinni maksma poliitika hinda
Löögi all on kaubandus ja põllumajandustoetused
Teine suur murekoht on kaubandus, täpsemalt Briti toodete eksport Euroopa Liitu ning kehtestatavad impordimaksud. “Ühendkuningriik ekspordib EL-i 38% riigis toodetavast lambalihast, seega sõltume suuresti EL nõudlusest. Ekspordime ka üle 3 miljoni tonni nisu ja otra aastas, samuti veiseliha ning juustu. Kõik sektorid kannatavad, juhul kui kaotame need ekspordivõimalused, kuid haavatavaim on lambakasvatussektor.“Teadmata on, kas Suurbritannia valitsus katab 2,4 kuni 3 miljardi euro – sõltuvalt kursist – suurused ÜPP toetused. 2014. aastal oli Briti farmeri keskmine sissetulek pisut üle 20 000 naela ning 55% sellest moodustasid EL toetused. Brexiti pooldajad (sh ÜK põllumajandusminister Geroge Eustice) lubasid referendumi kampaania käigus, et ÜK valitsus katab EL toetused samal määral. NFU presidendi sõnul ei ole vaatamata lubadustele veel ühtki märki sellest, milline täpselt toetusskeem välja nägema hakkab. „Lubame, et teeme valitsusel jalgealuse tuliseks, et eurotoetused saaksid kaetud,“ sõnas Meurig.Neonikotinoidid taas kasutusele
Positiivseks küljeks on aga, et Suurbritannia ei ole enam seotud EL-s kehtiva neonikotinoidide kasutamise keeluga, millest korduvalt erandit taotleti. Meurig rõhutas, et Briti põllumajanduspoliitika ei kaota looduskaitse aspekti. Kui põllumajandustootmine on kasumlik, investeerivad farmerid nii oma ettevõttesse kui ka ümbritsevasse keskkonda, sõnas ta.Allikas: EPKK