2017. aastal tõuseb kuni 100 piimalehmaga farmides toetus piimalehma kohta praeguselt 100 eurolt 200 euroni ning toetus seatakse sisse ka 101-400 piimalehmaga farmidele. Suuremate karjade pidajad peavad ise, samas turusituatsioonis, toime tulema.
Uudis ju iseenesest hea aga samas tekitas see suurtootjate hulgas palju küsimusi.
Nii küsiti, kas see on riigipoolne üleskutse karja suurust vähendama asuda või siis kutsutakse suuri omi ettevõtteid jagama? Miks selline ebavõrdsus? Kas see on ärieetiliselt üldse õige - jõuga soosida väikest ja teha suurtootjale, kes on samas äris samadel tingimustel, samal turul ehk samas olukorras, tootmine võimatuks?
Väikeste piimafarmide toetus kahekordistub
Ebavõrdne olukord.
Kõlvatu konkurents.
401. lehm on saatanast.
Riik ei soosi suuri karjasid. Äkki on see lihtsalt tööõnnetus?
Raha eest peab tänulik olema, muidu teist ei tulegi.
Perioodil 2014-2020 makstakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames Eestis maaelu- ja põllumajandustoetusi kokku ligi 2 miljardit eurot.
Maaeluministeerium esitles kavandatavaid muudatusi põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu 8. juuni istungil põllumajandussektori esindusorganisatsioonidele.
Liikmesriikidel on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames makstavate otsetoetuste puhul õigus kasutada kuni 8% eelarvest raskustesse sattunud sektoris tegutsevate ettevõtjate toetamiseks.
PRIA põllumajandusloomade registri andmetel on kõige suuremad loomade arvu vähenemised aastatel 2009-2015 toimunud karjade suurusgruppide 1-100 ning 101-400 piimalehma, vastavalt 23,6% ja 21%.