Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 29. juuli 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõik III tsoonis paiknevad seakasvatusettevõtted on intensiivse veterinaarjärelevalve all.

Olulisima kitsendusena on III tsoonist lubatud turustada ja eksportida vaid uuritud sigadelt või karjadest pärinevat kuumtöödeldud sealiha ja -tooteid.

Kuumtöötlemata sealiha- ja toodete liikumine on lubatud vaid erimärgistatult ja Eesti piires.

Elussigade liigutamine on lubatud teatud tingimustel range veterinaarjärelevalve all nii Eestis kui teistes liikmesriikides asuvatesse II-III tsooni farmidesse.

Kõik II-III tsoonis kütitud metssead peavad olema uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks.

Lubatud on uuritud metssigadelt pärineva liha ja -toodete turustamine Eestis II-III tsooni piires nelinurkse erimärgistusega.

Juulikuus toimunud seakatku puhangute tõttu koduseafarmides laieneb taudi tõkestamiseks kehtestatud kolmas tsoon Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Harjumaal asuvatele valdadele, teatas Veterinaar- ja Toiduamet. 

Uue tsoneerimise otsusega jääb piirangutsooni täiendavalt kolmteist seakasvatust, millest seitse on vähema kui kümne seaga väikemajapidamised. Metssigade taudileidude tõttu uutes piirkondades Harju- ja Raplamaal on laiendatud teist tsooni kogu Eesti mandriosale.Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul toob teise tsooni laienemine kaasa täiendavad piirangud eelkõige elussigade turustajatele ning kolmanda tsooni laienemisega rakenduvad lisaks piirangud kolmeteistkümnele seakasvatajale toodangu turustamisel. „Teise tsooni laienemine metssigade osas sisuliselt palju ei muuda, kuna metssealiha eksport on olnud piiratud ka seni Lääne-Eestis ja Harjumaal kehtinud puhvertsoonis,“ ütles Olev Kalda. „Kindlasti tuleb aga tsooni laienemisse suhtuda kui olulisse märki sellest, et taudi leviku peatamiseks peab jätkama nii metssigade arvukuse vähendamise kui nakkusohtliku materjali kõrvaldamisega loodusest.“Riikliku tauditõrjekomisjoni otsusega on seatud metssigade asustustiheduse lõppeesmärk 1,5 isendit 1000 hektari jahimaa kohta, mis tuleb saavutada 2017/2018 jahiaasta lõpuks.  „Augustikuu jooksul määrab Keskkonnaamet maakondlike jahindusnõukogude ja Keskkonnaagentuuri ettepanekutele tuginedes eeloleva jahihooaja küttimiseesmärgid. Samuti on augusti jooksul kavas kokku kutsuda ametkondade ja teadlaste esindajate ümarlaud, et arutada võimalikke meetmeid metssigade populatsiooni tõhusamaks piiramiseks ning järelevalve karmistamiseks metsas,“ lisas Kalda.Euroopa Komisjoni poolt 2015. aasta novembris avaldatud täpsustatud tsoneerimise põhimõtted võimaldavad lugeda III tsooni kuuluva ala II tsooniks peale 12 kuu möödumist viimasest kodusigade haiguspuhangust ning II tsooni muuta I tsooniks 12 kuud peale viimast seakatku diagnoosi metssigade hulgas.