Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 11. september 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ants-Hannes Viira: See kriis ei jää viimaseks aga midagi saab siit õppida küll

Ants-Hannes Viira: See kriis ei jää viimaseks aga midagi saab siit õppida küll
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira ütles täna Müüriku Farmer OÜ tegevuse lõpetanud farmis toimunud pressiseminaril, et olgu olukord ükskõik kui keeruline, siis fundamentaalsed asjad ei muutu.

„Viimasel 9. aastal olen seda teemat uurinud. Midagi uut sektori struktuurimuutustes ei ole. Eelmisel kümnendil Eesti põllumajanduslike majapidamiste arv vähenes ca 30 000 võrra. Tegu on statistiliste näitajatega. See kõik oli eelkõige seotud omandi- ja põllumajandusreformidega,“ selgitas Viira. „Viimastel aastatel on põllumajanduslike majapidamiste arv olnud stabiilne. Ettevõtted lõpetavad eelkõige seepärast, et perefirmade juhid on pensionieas ja kerkib üles küsimus, kes ja kas jätkab majandamist. Lisaks on oluline ettevõtte suurus, kas see ettevõte suudab pere ära majandada? Need tegurid on sarnased ka teistele Euroopa Liidu riikidele.“. Me näeme, et ettevõtjate arv väheneb – lõpetavad nii noored, kui suured, kui need kes on kõvasti investeerinud kaasaegsesse tehnoloogiasse ja see ei ole tüüpiline, see on puhtalt kriisist tulenev. „Laias laastus saab öelda, et 10 000 lehma ja 100 000 siga on vähem, ilm on sama kehv nagu ikka, seda ka järgmisel aastal – aga fundamentaalsed asjad ei ole muutunud. Maailmas kasvab rahvaarv ja meil Eestis on ikka miljon hektarit põllumajanduslikku maad. Maad on ühe elaniku kohta palju, seega on selge, et põllumajandus peaks olema suunatud eelkõige ekspordile. Mõned piimatootmisettevõtted on läinud üle teravilja- või lihaveisekasvatusele ehk on olemas alternatiivsed tegevusalad, millele ümber spetsialiseeruda. Maaressursi seisukohalt on murekoht see, et majanduslikult võttes on nii, et 1000 hektari kohta annab 1 piimatootja umbes 21 töökohta, teraviljakasvataja umbes 7 ja lihaveisekasvataja umbes 11 töökohta. Lisandväärtuse näitajate põhjal 1000 hektari kohta loob piimafarm 2,5-4 korda rohkem lisandväärtust kui lihaveisekasvataja,“ rääkis Viira. 

Eesmärgiks eksport

Müüriku Farmer: 23 aasta töö on jooksnud liiva

See kriis ei jää viimaseks

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960