Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 14. september 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hans Bonde Hansen: Valget ristikut tasub kasvatada

Hans Bonde Hansen: Valget ristikut tasub kasvatada
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Taani seemnekasvataja, Danish Agro võtmeisikute hulka kuuluva Hans Bonde Hanseni sõnul, tasub valget ristikut kasvatada.

"Kui eelnevatel aegadel oli Taanis väga tasuv suhkrupeedikasvatus, siis nüüd see enam nii ei ole. Nüüd saab öelda, et üheks tulusamaks äriks on siiski seemnekasvatus ja just valge ristiku kasvatus. See kultuur ei vaja ju väetist ja kulusid on vähe," lausus Hansen.

Hans Bonde Hanseni Holgershaabis asuvas farmis kasvab 1200 hektaril erinevaid põllukultuure. Nii kasvatatakse 300 hektaril talinisu, 363 hektaril otra, 267 hektaril suhkrupeeti, 67 hektaril rapsi. Lisaks on 57 hektarit õlirõigast ja paju bioenergiaks kasvatatakse 5 hektaril ning heinaseemnena on kasvamas aasnurmikas 87 hektaril ja valge ristik 40 hektaril.

Taanimaa seemnekasvatus kõrgel tasemel

Pikema tiiru tegid meie põllumehed valge ristiku seemnepõllul. "Siin kasutan ma sellist meetodit, et külvan üheaegselt kolm kultuuri - odra, ristiku ja aasnurmika. Reavahe on 25 cm. Valge ristiku külvisügavus on 0,5 kuni 1 cm. Külviku seemendeid saan ma reguleerida nii, et heinaseeme külvatakse madalamalt ja teravili samal ajal sügavamalt. Peale külvi rullitakse põld üle, seda siis vaid odra puhul. Odra külvisenormi ma veidi vähendan ja panen hektarile 120 kilo, 800 g läheb valget ristikut ja kõrrelist 7 kilo," selgitas oma tehnoloogiat Hansen.

Valge ristik on tasuv seemekultuur.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Viimase kolme aasta keskmine saagikus ja hind Hans Bonde Hanseni farmis:

Esimese saagi annab muidugi oder, siis järgmise aasta juulis valge ristik ja kolmandal aastal tuleb heinaseeme samalt põllult. "Kui ristik on koristusküps, siis ma niidan selle vaaludesse, kolm-neli päeva haljasmass kuivab ja siis kombainime selle läbi. Kui otse kombainida, siis tuleb kasutada Reglone Super'it ja seda siis 1-2 liitrit hektarile, see aine kuivatab taimiku lehestiku ja võimaldab seega praktilise ja ökonoomse koristuse," rääkis Hansen.

Esimene saak tuleb odralt, siis ristikult ja siis nurmikalt.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Kolmandal aastal näeb põld välja selline nagu allpoololeval fotol.

 

Aas-nurmikas valmib kolmandal aastal.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Tema sõnul on väga oluline ristiku puhul just koristus. Seepärast on farmis spetsiaalne kombain, John Deere S6901i, millel on spetsiaalne heeder seemne koristuseks.

 

Tehnika osas eelistab peremees enamasti John Deere masinaid
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Kogu seeme, mis kasvatatakse ladustatakse esmalt katusealustes puisteladudes, kus see puhastatakse ja sorteeritakse ning seejärel müüakse otse DLA Grupile, kes leiab ise turustusvõimaluse.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960