Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 26. oktoober 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põldoa ja triticale põlde pakuti mõlemaid vaid üks ja sellepärast ei saanud neid võistlusele registreerida. Sellest on tõsiselt kahju, kuna Saaremaal välja pakutud triticale põld olevat andnud 11 t/ha saagi, kuid tulemus jäi võistluse reeglite kohaselt fikseerimata.

Uudsena Eesti viljelusvõistluse ajaloos on sellel aastal reegliks see, et ei võistelda mitte vaid kõrgeima saagikuse nimel, vaid parima kultuuri kasvataja tiitel kuulutatakse välja kolme näitaja kokkuvõttes. Arvesse võetakse kultuuri saagikust, saagi kvaliteeti ja põllu tulukust. Saagi kvaliteeti võrreldakse Saku Põllumajandusuuringute Keskuse labori analüüside alusel ning põllu tulukus hinnatakse kasutatud agrotehnika ja toodete põhjal. Viljelusvõistlusest tehakse kokkuvõtted ning iga kultuuri võitja tuuakse välja lõpukonverentsil 29.novembril Paide kultuurikeskuses.

Taimekasvatusaasta 2016 oli keeruline, mida näitab ka suur võistlusel katkestajate hulk: kevadel registreeriti 44 põldu ning lõpptabelisse jõudis 32 tulemust. Osaliselt kindlasti ka selle tõttu, et eelmisel aastal olid rekordkõrged saagid ning nüüd tundusid põllud võistlusel osalemiseks mitte kõige parimad olema. 

Viljelusvõistlusest tehakse kokkuvõtteid, vahetatakse ja levitatakse parimaid kogemusi Eesti ja teiste maade (Inglismaa, Taani, Soome, Rootsi, Läti jt.) taimekasvatuse tipptegijatelt. Lisaks muidugi ka autasustatakse meie parimad erinevate kultuuride viljelejaid lõpukonverentsil 29. novembril Paide kultuurikeskuses.

Kes said suurimad saagid?

Rapsi

Oder

Nisu

Rukis 

Hernes

Tuuli Vaarak: Kogemus ja läbimõeldud majandamine loeb

Tänavune "Rukkikülvaja 2016" on Ants-Endel Sõrra