Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 27. oktoober 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Euroopa tootjaid on edu saatnud eelkõige Aasias, nt Hiinas ja Jaapanis,” märkis Olle Horm. „Tootmise, tarbimise ja ekspordi tasakaalustumine on viinud sealiha hinna Euroopas tõusule ning see on jõudnud endisele tasemele. Turu normaliseerumine on heaks perspektiiviks tulevikus, kuid ei lahenda just Eesti tänaseid probleeme. Minu kui ettevõtja ja kodaniku jaoks on väga kurb tõsiasi, et Eesti ei suuda enam ennast ise ära toita ja me peame liha sisse ostma.”

“Paljud Euroopa riigid peavad oma riigi toiduainetega isevarustamise võimet poliitiliselt ülioluliseks ning isegi turvalisus- ja julgeolekupoliitika osaks,” ütles Horm. “Tänu sellele on põllumajandus ja toiduainetetööstus paljuski riigi poliitikast sõltuv. Eesti on täna suures mängus kahjuks selge kaotaja. Eestis kestab vastupidiselt Euroopale seakasvatuses kriis paraku edasi. Maaeluministeeriumi andmetel on sigade arv Eestis eelmise aastaga võrreldes langenud 23% ehk ca 80 000 sea võrra.”Sigade ja veiste tapamahud on langenud 5-8%, mis on, arvestades sektori stabiilsust ja mahukust, väga tugev langus – see avaldab laiemat mõju ka sektori tööhõivele. “Liha- ja lihatoodete ekspordikäive oli 3 kuuga 16,6 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes varasema aastaga 9,8%.Põhjusi on mitu: esiteks raskendab Eestis möllav Aafrika sigade katk eksporti. Teiseks ei oma Eesti ettevõtted väljundit ahvatlevatele Aasia turgudele nagu Hiina ja Jaapan. Selliste arengute juures ei kata Eesti seakasvatus 20% ulatuses kodumaist nõudlust ning Eestist on saanud tõsine liha netoimportöör,” sõnas Horm. “Viimasel kolmel kuul on eelmise aasta sama ajaga võrreldes Eestisse liha- ja lihatoodete import kasvanud 6,7% ehk 27,1 miljoni euroni.”Eesti lihaturul, kus tootjad kopeerivad üksteise hitt-tooteid piltlikult öeldes momentaanselt, on konkurents väga tihe. “Osad tootjad on end ümber profileerinud töötlejateks. Kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordivõimekust pidurdab madal efektiivsus ning kaubamärkide puudus välisturgudel. Meil ei ole oma tugevaid rahvusvahelisi kaubamärke, millel oleks muljetavaldav läbilöögivõime naaberturgudel,” rääkis probleemidest Horm.