Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 14. november 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maksutõus paneks tarbija eelistama importtoitu

Kodumaine joogitööstus on märkimisväärselt kaotamas konkurentsivõimet Läti tööstusele.
Foto: Meeli Küttim
Eesti toidutööstused saatsid loodava koalitsiooni erakondadele pöördumise, milles avaldasid muret kodumaise toidutootmise konkurentsivõime nõrgenemise pärast, mida süvendaks veelgi lisanduv maksukoormus.

Järgneb pöördumise tekst:

Toiduainetööstus (sh joogitööstus) on üks olulisem haru Eesti töötlevas tööstuses, mis toodab ligi 15% kogu töötleva tööstuse toodangust ning annab olulise panuse üldisesse tööhõivesse. Viimaste aastate sündmused, eelkõige Venemaa kui kõige olulisema ekspordituru kadumine ning sigade Aafrika katk, on aga jätnud olulise jälje Eesti toidutootmise võimekusele, millest ülesaamine kestab veel aastaid. Sellega seoses tekitavad võimalikud maksutõusud või uute kehtestamine toidutööstustele tõsist muret. Kuna kõik maksud väljenduvad toodete lõpphinnas, siis suureneksid oluliselt tarbijate väljaminekud toidule, millest enim kannatavad just väiksema sissetulekuga pered. Kuna turul on ja jäävad olema importtooted, mis suudavad pakkuda taskukohasemat alternatiivi tarbijatele, siis seab kodumaisete toodete hinnatõus ohtu kohaliku toidutootmise tuleviku.Toome järgnevalt välja neli olulisemat teemat:

Esiteks toidumaksud.

Kui aga riik soovib põhimõtteliselt maksustada kogu toorainet ehk suhkrut, siis see muudaks kallimaks suure hulga toiduainetest ja oluliselt kehvemaks Eesti suhteliselt kalli omatoodangu konkurentsipositsiooni võrreldes mujalt Euroopa Liidust või kolmandatest riikidest imporditud toodetega. Iseäranis nõrgendaks see meie toidu- ja joogitööstuse ekspordisuutlikkust – vaid ühe miljoni tarbijaga turul on aga ekspordivõime Eesti toidutööstuse alles jäämise aluseeldus.Teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kogemus on näidanud, et toidumaksude kehtestamine ei aita muuta paremaks inimeste tervisenäitajaid ega muuda tervisekäitumist. Tarbijad leiavad kiiresti sobivad alternatiivid ja suureneb ka piiriülene kaubandus. Meil on juba alkoholi põhjal väga ilmekas näide olemas.Toidutööstusettevõtted on juba aastaid omal initsiatiivil vähendanud toodetes nii suhkru, soola kui rasva osakaalu ning me ei pea vajalikuks riigipoolset sekkumist. Lisaks - meil on juba toidumaks. Mitmetes riikides on toiduainete käibemaks oluliselt madalam kui Eestis (20%). Näiteks Soomes 14%, Hollandis 6%, Austria 10%, Saksamaa 7%, Iirimaal 0%.Teiseks alkoholiaktsiis.

Kolmandaks pakendimaks.

Neljandaks keskkonnaga seotud maksukoormus,

Loodame, et kõigi nende teemade puhul arvestatakse väljatoodud argumente ning otsuste vastuvõtmise eel tehakse põhjalikud mõjuanalüüsid ega minda poliitilise populismi teed lühiajaliste eelarvehuvide täitmiseks. Sellel võivad olla tulevikus tõsised tagajärjed mitte ainult toidutööstustele, vaid Eesti majandusele laiemalt ning otseselt meie tarbijatele. Kodumaine toidutootmine on suur väärtus, mida hoida ja mis mõjutab lisaks meie toidulaule ka kümneid tuhandeid töökohti.Eesti toidutööstuste nimel,Sirje PotiseppEesti Toidutööstuste Liidu juhataja

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960