Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 7. detsember 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Leedemuld on tugevasti happeline toitainevaesel liival tekkinud männimetsa muld, millel viljakust kandev huumushorisont puudub või on väga õhuke,“ rääkis Eesti Maaülikooli professor Alar Astover. Pinnalt sügavuse suunas vaadates järgneb leedemullal metsakõdu kihile tuhkhalli värvitooniga väljauhtehorisont, mille all paikneb veega alla kandunud tumedatest huumusainetest ja rauaühendite muundumisest värvunud kiht.

Astoveri hinnangul teeb see leedemullast ühe Eesti ilusaima mulla, ent värvide vahelduse ilu ei kajastu paraku viljakuses – leedemuld on üks meie väikseima viljakuse ja väga piiratud kasutussobivusega muldasid. Liivase koostise tõttu on leedemuld põuakartlik ja kaitseb põhjavett vähe. Leedemullal kasvavad samas tootlikud männikud, mis on muuhulgas ka hinnatud marja- ja seenemetsadena, samuti on see muld kõige levinum kalmistumuld, kuna on hõlpsasti kaevatav. Astoveri sõnul moodustavad leedemullad umbes 6% kogu Eesti muldkattest ja üle 14% metsamuldadest, enim leidub neid Kagu-Eestis.Aasta mulda on valitud alates 2014. aastast.