Autor: Väinu Rozental • 16. detsember 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Misso tüüringi kitsefarm tüürib maailma suurimaks

Võrumaal Misso vallas asuva OÜ Andri-Peedo Talu omanikud Kermo Rannamäe ja Linda Pajo kasvatavad tüüringi tõugu kitsi.
Foto: Väinu Rozental
Seitse aastat tagasi Pärnust Võrumaale kolinud ning kitsekasvatamisega alustanud noortalunikud Linda Pajo ja Kermo Rannamäe suurendavad lähiaastatel lüpsikarja ning piimatoodangu mahu kümnekordseks.

OÜ Andri-Peedo Talu asub Eestimaa kagunurgas Misso külje all, Läti ja Vene piiri vahetus naabruses. Pajo ja Rannamäe on hea näide, kuidas asjalikud ja ettevõtlikud inimesed suudavad ka ääremaal ennast teostada.

Talu on ainsana Eestis keskendunud tüüringi tõugu kitsede kasvatamisele. Tuleva aasta juunis valmib kaks miljonit eurot maksev nüüdisaegne farmikompleks, tegu on viimase aja suurima erainvesteeringuga Misso kandis. Kui nelja-viie aasta pärast kepsleb laudas pooltuhat kitse, saab väita, et maailma suurim tüüringi tõugu kitsefarm asub Eestis.

Nopri külje all turule

Tüüringi tõugu kits

Aretati Saksamaal 1935. aastal.

Tunnuseks šokolaadi tooni karv ja valge näomask.

Aastas annab 600-1000 kilogrammi piima, suvel lüpsab 4-4,5 liitrit päevas.

Piima rasvasisaldus 3,5% ja valgusisaldus 3%.

Piim on mahedamaitseline, sobib hästi juustu ja teiste piimatoodete tootmiseks.

Sööb päevas 2-3 kilo heina.

Allikas: OÜ Andri-Peedo Talu, Äripäev

Veebruaris saavad loomad uude lauta

Linda Pajo ja Kermo Rannamäe

Mõlemad on elanud Pärnus, Võrumaale kolisid 2009. aasta sügisel.

Linda Pajo on lõpetanud Tartu Ülikoolis majanduse eriala (2009) ja Eesti Maaülikoolis põllumajandusettevõtte majandamise eriala (2013); EMÜ bakalaurusetöö kirjutas tüüringi tõugu kitsede söötmisest.

Kermo Rannamäe on õppinud Mainori kõrgkoolis ärijuhtimist ja logistikat.

Peres on kaks poega – kaheaastane ja neljakuune.

Eestimaa järglasi täis

Asutatud 4.02.2011.

Asub Võrumaal, Misso vallas, Kimalasõ külas.

Juhatuse liikmed: elukaaslased Kermo Rannamäe ja Linda Pajo.

Omanikud: 68% Linda Pajo, 32% Kermo Rannamäe.

Tegeleb tüüringi tõugu kitsede kasvatamisega.

Müüb pastöriseerimata kitsepiima Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Rakveres ja Põlvas; piima laialiveol on koostööpartneriks OÜ Nopri Talumeierei.

2 töötajat.

Karjas üle 130 kitse, neist 50 on lüpsil ja 80 on noorloomad, lisaks isased ehk sikud.

Omab 50 hektarit maad, millest osa on metsamaa.

2009 mai – Andri-Peedo tallu võeti kümme eestimaist kitse, et teha tutvust kitsekasvatusega.

2010 juuni – Andri-Peedo tallu toodi Saksamaalt 6 tüüringi tõugu kitse ja 1 sikk.

2011 – alustati kitsepiima müümisega poodides, esimene kauplus oli Stockmann.

2016 augusti lõpp – Saksamaalt toodi 70 noorlooma ja 5 sikku.

2016 oktoober – alustati uue farmi ehitamisega, kogumaksumus on 2 miljonit eurot, millest PRIA toetus moodustab ligi 30 protsenti.

2017 veebruari lõpp – valmib uue farmi esimene etapp: laut, lüpsiplats, meierei.

2017 juuni algus – valmib uue farmi teine etapp: kuivati-heinaküün, tapamaja, jm; farmis hakkab tööle kuni 8 inimest.

2020 – kitsekari peaks suurenema 500-pealiseks.

Seda kitsed ostaksid

OÜ Andri-Peedo Talu majandusnäitajad (eurodes)

            käive               kasum

2012    1003                737

2013    20 179             1090

2014    54 547             13 409

2015    57 007             14 460

Allikas: OÜ Andri-Peedo Talu

 

Rannamäe sõnul võimaldavad nende masinad saada heina võimalikult tervena kätte. „Seepärast on meie niiduk ilma muljurita ja kogujakäru ilma hekseldajata. Nii mõnigi tootja pidi need masinad meie jaoks eritellimusel tegema.“

Rannamäe möönab, et alginvesteering heinakuivatisse on suur, aga lõpuks tasub see end ära. Andri-Peedo Tallu ostetud kuivati kasutab elektrienergiat. „Kõik mõtlevad, et elektriga heina kuivatada on kallis, aga kui lüüa kokku kaarutamiseks-vaalutamiseks kulunud mootorikütus, heina pallitamiskulud ja tööjõukulud, siis see on samuti märkimisväärne kulu,“ ütleb Rannamäe. „Kuivatiseadmed on energiasäästlikud, pealegi plaanime me tulevikus rajada siia päikesepaneelide väljaku.“

Kitsetalu perenaise Leida Pajo kinnitusel on maailmakuulsad juustud, näiteks emmentali juust tehtud nii-öelda heinapiimast. „Parimad juustud on saadud tänu sellele, et loomadele ei söödeta silo,“ seletab Pajo. „Meie kitsed saavad praegu veidi silo, ent me tahame minna täielikult üle heinale. Pealegi, kui silo ei ole kvaliteetne, võivad loomadel tekkida terviseprobleemid. Kuiva heinaga toites on see risk maandatud.“

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960