Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 3. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Näidisülesanded võivad olla:

- Erinevad masinad (erinevat marki masinad) peaksid töötama automaatroolimist kasutades ka hiljem samal töökäigul.- Pärast tööde lõppemist on vaja teada üldiseid näitajaid, samuti oleks vaja teada hetkel tehtud ja tegemata töö mahtu, eeldatavat lõpetusaega või masinate asukohta.- Vaja on kasutada väljast tulevaid väetamissoovitusi reaalsel tööl.- Töödel, nagu näiteks viljakoristus, peaks nägema taustainfot – kuidas mingit kohta väetati, kus asuvad erilised piirkonnad, jne.- Huvipakkuvaid kohti peaks olema võimalik hiljem lihtsalt leida.- Majapidamises on tihti erinevat marki masinaid. Kuidas korraldada kõige ratsionaalsemalt ja mugavamalt nendevaheline sobivus. See punkt sisaldab täiendavaid küsimusi:o Eri marki juhtimisseadmed ei mõista kõiki andmeid sarnaselt (mõni tunneb täpitähti, mõni ei tunne, mõni kasutab iseoma vilja- ja väetisenimetusi, teine lubab neid ise koostada, mõni oskab kasutada teise masina kõiki liiki sihijooni, mõni ainult teatud versioone, andmed võivad olla vahetatavad omavahel või selleks peab olema vaheprogramm, jne.o Andmete omavaheline sobivus võib sõltuda ka parajasti seadmetes töötavast tarkvaraversioonist. Eri marki masina korral toimub ka tarkvarade uuendamine erinevalt ja/või erinevate müügifirmade vahendusel.o Mõned lisavõimalused eeldavad mingit kindlat marki seadmeid, mis aga ei pruugi sobida muude masinatega.o Eri marki juhtimisseadmete kasutamine on ka samade tööde korral erinev, keegi ei suuda põhjalikult selgeks saada kõikide ekraanide näppimist.Levinud on kõige kallim ja segasem variant, kus iga masina jaoks on oma juhtimisseade ja igal ülesandel eraldi omad seadmed, laiendused, litsentsid. See võimaldab küll tööd tehtud saada, kuid süsteemseks andmekogumiseks, näiteks „põlluraamatu automaatseks koostamiseks“, lähevad asjad peaaegu kindlasti sassi. Tekivad valed seosed, topeltüksused ja muud taolised probleemid. Esmapilgul paistab leevendavat võimalus, et andmeid kogub hoopis kolmas süsteem või nende kogumine toimub kas käsitsi või vastavates portaalides sisestusmeetodil. See aga tähendab, et jälle on üks süsteem, lisatöö ja lisakulu juures. Ideaalis peaks igaüks tegema seda, milleks ta on ette nähtud. Aga selleks tuleb esmalt ümber vaadata traktor-agregaadi koosseis. Senini oleme olnud arvamusel, et selle moodustavad 1) traktor - veab ja 2) põllutöömasin – teeb tööd. Tänapäeval, kui elektroonika osa, funktsioonide paljusus, võimalused ja andmed on omandanud juba tähtsa rolli, tuleks traktor-agregaati käsitleda kolmeosalisena. 1) Traktor – veab, 2) põllutöömasin – teeb tööd ja 3) juhtimisseade – juhib masinaid ja teostab tööarvestust. 

Masinate valikul on oluline arvestada juhtimissüsteemi sobivusega. Ja pigem peaks masinate lõplikul valikul hakkamagi lähtuma andmehalduse ja tööde juhtimise protsessist kui sellisest:

- Milliseid andmeid hakkame koguma, mis on selle eesmärk: põlluraamat, saagikuse sidumine põlluomadustega, väliste andmete kasutamine, mitme masina töö koordineerimine, logistika?- Milline on kasutatav programm andmete haldamiseks, mis tarkvara või portaal?- Kust tulevad välised andmed, kes vajavad andmeid?- Millised on masinate juhtimisvõimalused, ISOBUS, sektsioonijuhtimine, muutnormi kasutamine, …?- Milliste masinate tööajad kattuvad?Selle alusel saab valida juhtimissüsteemi, mis täidab vajalikud ülesanded andmekogumise, masinate juhtimise, automaatroolisüsteemide kasutamise alal ja on sobiva ning sarnase kasutajaliidesega. Ja siis, kas soovitud põllutöömasin sobib süsteemi või milliste juhtimisseadmetega tasub traktorit, kombaini või põllutöömasinat hankida?Sellise teistpidise loogika alusel on võimalik hakata välja arendama kõiki masinaid hõlmavat ühtset süsteemi, mis kogub andmeid, mida juhitakse ühtemoodi ja mida saab arendada edasi praktiliseks tegevuseks ka täppisviljeluse valdkonnas. Kui kõik masinad toimivad omaette ja andmekogumine toimub eraldi, siis soovi või vajaduse korral täppisviljeluseks, võib ilmneda, et ka seda tuleb hakata arendama eraldi lisaks senisele. Mõtlemisruum on lai.Jaanus KilgiDigipõld OÜ

Täppisviljelus