Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 30. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Bioohutusnõuete hoolas järgimine on aidanud Eestis seakatku talvisel perioodil koduseafarmidest eemal hoida, kuid taudileiud metssigadel näitavad, et seakatkuoht pole kuhugi kadunud - haigus on metsas sama ulatuslikult levinud kui varem,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Seega on seakatku tõrjumisel ülioluline, kuidas metsas nakkusohtliku materjaliga ümber käiakse ja hea koostöö jahimeestega on kriitilise tähtsusega.“

Valminud õppematerjal võtab kokku olulisemad käitumisjuhised metsas leviva taudi tõrjumiseks – bioohutusnõuded jahipidamisel, kütitud metssigadelt proovivõtmisel, surnult leitud metssigade korjuste matmisel, potentsiaalselt nakkusohtlike metssearümpade hoiustamisel, seakatku diagnoosiga metssearümpade kahjutustamisel ja metssealiha käitlemisel.Bioohutusnõudeid jahimeestele täpsustati viimati 2016. aasta novembris jõustunud maaeluministri määrusega „Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje-eeskiri“.

Infograafik: Bioohutus metsas sigade Aafrika katku tõrjumiseks (pdf)Kaart: Sigade Aafrika katku taudileiud metssigadel 14.-20. jaanuar 2017

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on kohati levimas ekslik arusaam, nagu oleks katk metsas vaibunud, kuid tegelikkuses levib see endise hooga. „Meil on piirkondi, nagu Saaremaa, kus taud on alles viimastel kuudel laiemalt levima hakanud. Lisaks on hiljuti täpsustatud bioohutusnõudeid,“ ütles Tõnis Korts. „Seepärast oleme uues infomaterjalis võtnud kokku kõige olulisema, mida iga jahimees bioohutuse kohta teadma peab.“ 

Infograafik on elektrooniliselt leitav seakatku veebilehel. Kõigile jahimeestele saadetakse see plakatina koju ajakirja „Eesti Jahimees“ veebruarikuu numbri vahel.