Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 8. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

BASF Agro juht Margus Saviste tutvustas päeva alguses ettevõtte tegemisi ja hetkel põllumehele käimasolevaid kampaaniaid. BASF Agro agronoom Alo Põldmaa rääkis lahti BASFi lahendused teravilja taimekaitsel. YARA esindaja Juha Sillanpää sõnul saab 240 miljonit inimest söönuks tänu nende toodetule. „Peamiselt tegutseme Euroopas. Meie sooviks  on laiendada oma tegevust kõigis Balti riikides. Kliimamuutuste tõttu on vaja spetsiifilisemaid tooteid ja neid on vaja enne siin ka katsetada. Rõhku tahame panna enam ka kultuuripõhistel toodetel,“ tutvustas Sillanpää YARAt.

YARA tegemistest oli rääkimas kolm oma ala spetsialisti.

Talinisu ja –rapsi kasvatusest olid rääkimas YARA agronoomid Gunilla Frostgård ja Agnese Pinka. Paljuski oli nende jutt meie tootjatele tuttav, aga midagi uut kuuldi ikka. Huvitav oli ka see, et mõlema kultuuri puhul toodi välja rahaline kasu, kui kasutada spetsiaalset YARA toodete väetusplaani ning teha kõik tööd õigel ajal. Kõik oluline – miks, millal ja kuidas – selgitati osalejatele lahti.Gunilla Frostgård rääkis talinisu tasakaalustatud väetamisest pikemalt. „Kõige aluseks on teadus. Me toetame erinevaid teadusasutusi, näiteks teaduskeskust Saksamaal Hanninghofis, uurimiskeskust Soomes Kotkaniemis ja jagame neid teadmisi kogu meie tegevuspiirkonnas. Selle kõige eesmärgiks on saada parema kvaliteediga suuri saake. Et seda saavutada on vaja kõiki taimele vajaminevaid toitaineid,“ rääkis Frostgård.Ta selgitas lahti, millest sõltub taime toitainete omastamine ja mida siis tuleks väetamisel arvesse võtta. Ühe veidi vähem räägitud teemana tõi ta välja näiteks selle, et toitainete omastamine sõltub nende kaugusest taime juurest. „Kaltsiumi ja magneesiumi omastab taim kõige paremini, kui väetis on külvatud 8-10 mm kaugusele taime juurtest, K ja Na võiks olla 15 mm, CL, NO, SO aga peaks olema 40 mm kaugusele külvatud. Fosfor aga omastatakse kõige paremini, kui see asub 2-4 mm kaugusel, ehk siis väga lähedal,“ tõi Frostgård näiteid. Ta lisas, et fosfori kättesaadavus sõltub ka pinnase pHst. „Kindlasti on fosfor oluline, selle puuduse suhtes pole talinisu nii tundlik aga selle puudus vähendab tunduvalt saaki, sest ka taime üldine areng on aeglasem. Ära ei tasu unustada ka kaaliumi osatähtsust, seda just põuastel aastatel.“Lämmastiku kohta ütles ta, et varakult laotatud väetis soosib võrsete moodustumist. „Samas lämmastiku kogus võib olla erinevatel aastatel erinev, see oleneb nii ilmast, kui niiskusest jms säärastest teguritest. Seega ei tasu väetada igal aastal oma põldu ühte moodi. Koguste parem optimeerimine väärib pingutamist. Siin saab kasutada ka YARA N-testerit ja N-sensorit näiteks,“ soovitas Frostgård.Agnese Pinka rääkis lahti talinisu– ja rapsi väetamispõhimõtted konkreetsete YARA toodetega ning rõhutas targa väetamise reeglit – parem korraga vähem, aga tihedamalt.

BASFi tänavuse aasta uued lahendused on:

• MEDAX® MAX – uus teravilja kasvuregulaator.

BASF Agro agronoomi Alo Põldmaa sõnul on kasvuregulaatorite kasutamise eesmärgiks lamandumise vältimine ja seeläbi koristuskiiruse ja kvaliteedi säilitamine. Hästi väetatud ja suure saagipotentsiaaliga põldudel tasub taimede kasvu reguleerimine kindlasti plaani võtta.• Clearfield rapsitehnoloogia – abiks rapsikasvatajale.

BASF Agro esindaja Margus Saviste sõnul on see tehnoloogia vajalik eelkõige seepärast, et rapsi külvides on murekohaks ristõielised umbrohud nagu põldsinep, põldrõigas, harilik hiirekõrv, põld-litterhein, aga ka valge hanemalts, virn, kureharja liigid, kesalill, kirburohu liigid. „Clearfield tehnoloogiaga hoiab kokku nii tööde ajas, kui mahus, andes ka seeläbi tuntava rahalise eelise. Sobib ka kõikidele mullaharimisviisidele – see on tingitud erinevatest toimeainetest, imasamoks mõjub lehe kaudu (omastamine 70%) ja metsakloor mulla kaudu (omastamine 70%). Õige pritsimisaeg sõltub mitte rapsi vaid umbrohu kasvufaasist, sobivam aeg pritsida on umbrohtude 2-3 lehe faasis. Märgaja Dash lisamine annab parima tulemuse,“ selgitas Saviste.• Cantus Gold - fungitsiid seenhaiguste tõrjeks tali- ja suvirapsil

Margus Saviste ütles, et küsimuseks ei tohiks olla see, kas me tahame minna õitsevasse põldu pritsimistöid tegema. „BASF’i poolt tellitud pikaajalised katsed kogu Euroopas näitavad, et kuivlaiksuse ja valgemädaniku tõrje toob alati oma raha tagasi. Läbi 14 aasta on keskmine lisasaak tulnud 360 kg hektari kohta. Meie tootega on tehtud 602 katset, seega on asi testitud,“ lausu ta ning lisas, et samades katsetes on suurenenud ka 1000 tera mass.• Vizura – loomakasvatajate rõõmuks on toodud turule uus preparaat

Alo Põldmaa sõnul tasub vedelsõnniku väärindamist võtta väga tõsiselt ning kasutada kogu vedelsõnnikus peituv väärtus. „Kasutage Vizura´t 2 liitrit hektari kohta.“ soovitas Põldmaa.Thomas Bradshaw’i praktilisi näiteid teraviljakasvatusest Inglismaal, saad lugeda Äripäeva Põllumajanduse erilehest 16. veebruaril.

25 pilti

BASFi & Yara talveseminar

Foto: Meelika Sander-Sõrmus