Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 21. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemiaga tunnustatakse maamajandussektori edendajaid, kes on loonud uuenduslikke tooteid ja teenuseid või kelle tegevus innustab kasutama innovaatilisi lahendusi ja praktikaid. Preemia suuruseks on 1000 eurot ja selle väljaandjateks on MTÜ Eesti Rukki Selts, Sangaste Vallavalitsus ja Maaeluministeerium. Sel aastal määrati see sojaoa ’Laulema’ aretajatele, kelleks olid Maia Raudseping, Enn Kaljo ja Lea Narits.

Autasu pidulik üleandmine toimus krahvi 172. sünniaastapäeval Sangastes. Eesti Rukki Seltsil on traditsiooniks kujunenud just sel päeval koguneda Sangastes, et viia meie vanima rukkisordi ’Sangaste’ aretaja kalmule pärjad ja süüdata tema mälestuseks küünlad. Nii tehti ka sel korral. Edasi suunduti lossi pidama põllumajanduse innovatsiooniteemalist seminari, mis pääldis innovatsioonipreemia laureaadi väljakuulutamisega.

Bergi nimelise innovatsioonipreemia hindamiskomisjoni liikmed hindasid nelja konkursile esitatud tegu:

Seminaril tutvustasid nominendid omi töid. Nii rääkis Lea Narits lahti sojaoa aretusloo. Margit Olle tutvustas köögiviljade kasvatamise metoodika ja tehnoloogia täiustamise alaseid uuringuid. Tanel Tang selgitas, kuidas töötab VitalFields’i nimeline e-põlluraamat ja kuidas läbi nende lahenduste saab põllumajandusettevõtet paremini majandada.

Loomulikult andis rukkiseltsi president Vahur Kukk kohaletulnuile ülevaate sellest, kuidas krahv Berg meie põllumajanduse arengusse on panustanud. Sangaste vallavanem Kaido Tambergi sõnul oli krahv aga vaieldamatult üks Eesti parimaid turundajaid. „Tema toonane edulugu näitaks praegu meie turundajatele silmad ette. Sangastes oli siis kolm suurt õunaaeda. Peale kohalike õuna- ja pirnipuude kasvatamise tegeldi mõisas Poolast, Saksamaalt, Soomest ja mujalt toodud viljapuude introdutseerimisega. 1894. aastal aitas Berg organiseerida esimest üle-venemaalist puuviljade näitust, kus Eesti oli esindatud sordiga 'Suislepp’,“ tõi näiteid Tamberg.

Riik aitab innovatsioonile kaasa.

 Riik on loonud innovatsiooniklastri. „Klastrid võimaldavad ettevõtjate, konsulentide, teadlaste ja teiste osapoolte vahelise koostöö pikaajalisemat ja strateegilisemat planeerimist ning ühiste tegevuste elluviimist. Klastri tegevuse kaudu on võimalik soodustada uuenduslike lahenduste kiiremat ja ulatuslikumat ülevõtmist praktikasse, et aidata kaasa toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni- või personaliinnovatsiooni tekkele maamajandusvaldkonnas,“ selgitas Kevvai.  Innovatsiooniklastri toetuse kogu eelarve selleks rahastusperioodiks on 8 400 000 eurot, suurem osa sellest tuleb Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja ka Eesti riigi riigieelarvest on eraldatud selleks pea miljon eurot.Maaelu Edendamise Sihtasutuse juht Raul Rosenberg rääkis seminaril innovatsioonist laiemalt, pidades silmas esmalt siiski innovatsiooni, mitte raha. Ta selgitas milliseid arenguid üldse saab pidada innovatsiooniks ja miks. „Meil võib olla nii toote kui protsessiinnovatsioon, kõik oleneb kus ja miks neid lahendusi kasutatakse. Innovatsioonil võib olla mitu palet aga ikka on mõttes see, et vähema ajaga saaks tehtud rohkem,“ rääkis Rosenberg.Ta tõi näiteid ka sihtasutuse poolt pakutavatest rahastusvõimalustest, mille eesmärgiks on hõlbustada töökohtade loomist maapiirkonda ja loomulikult parendada maaettevõtete tulemuslikkust.Peale seminariosa toimus preemia saanute autasutseremoonia.

32 pilti

Krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia pidulik üleandmine Sangastes

Foto: Meelika Sander-Sõrmus