Thomas Bradshaw: Mullaviljakus on kõige nurgakiviks

Thomas Bradshaw: Mullaviljakus on kõige nurgakiviks  Foto: Margus Ameerikas

Inglismaal tuntud suurte saakide meister, teraviljakasvataja Thomas Bradshaw jagas omi kogemusi Eesti põllumeestele 31. jaanuaril toimunud seminaril, mille korraldasid taimekaitsevahendeid ning muid põllumajandussisendeid müüv BASF Agro ja väetisemüüja YARA.

Thomas Bradshaw on juurtega põllumees, kel on põllumajandusettevõtte haldamise teemal omandatud põllumajanduskraad. „Meie puhul on tegu perefirmaga, kui mu isa oli 21-aastane, sai ta oma isalt firma üle võtta. Sama seis oli ka minuga. Aastal 2004 alustasin mina firma W Bradshaw & Son juhtimisega, müüsin piimakarja maha ja keskendusin teraviljakasvatusele,“ tutvustas Bradshaw firmat.

 

Kui 2001. aastal oli nende Fletchers’i farmis veel 130 piimalehma, lepingulistes farmides 110 piimalehma ja 32 hektarit põllumaad, 40 hektarit maast maisi all ning 69 hektaril rohumaad, siis nüüdseks on pilt palju muutunud. „Meil on 2016. aastaks 1275 hektarit põllumaad, s.h lepingulised partnerid. Rohumaid on veidi vähem - 61 hektarit. Meil on ratsaspordikeskus 70 talliga, 3 ratsutamise koplit ja õppinud inimesed seal tööd tegemas. Lisaks oleme ka seirefarm, kus on palju tehtud erinevaid põllumajanduskatseid. Uus teema on meile alternatiivenergia, meil on 50 kw päikesepaneele,“ rääkis hetkeolukorrast Bradshaw.

Fotod: BASF & Yara koolitasid põllumehi

Põllumehe sõnul on tõusnud nii püsi- kui muutuvkulud  Foto: Margus Ameerikas

Kogemusi tuli minna mujale hankima

Kasvatakse pea kõiki teravilju, v.a raps.

Mis on siis väljakutsed, mis seisavad ees?

Vaata video:

Tom Bradshaw’s lugu

Aastaid tagasi me ei mõelnud masinate raskusele aga nüüd järjest enam ma mõtlen, et me kahjustame nii pinnast. Liiga rasked masinad, mis on pinnase liigtihendanud on põhjuseks ka liigvee tekkimisel ja kogunemisel põldudele,“ ütles Bradshaw. „Teiseks väljakutseks on meil ka see, et umbrohtustumise tõrje kulud on liiga suured, 150 naela keskmiselt hektari kohta. Siin soovitan üle vaadata külvikorrad. Ka mullaerosioon on meil probleemiks, selle vältimiseks üritame mulla pindmist kihti minimaalselt harida.“ Põllumehe sõnul on tõusnud nii püsi- kui muutuvkulud. „2,5 korda on meil rohkem kapitali vaja kui 2003. aastal sama pinna harimisel. Nii püsi- kui muutuvkulud on kasvanud. 2003. aastal oli nisu seemne kulu meil näiteks 67,4 eurot hektarile, 2014. aastal oli see kulu 110,5. Sama on väetistega, 2003. aastal oli nisu väetamise kuluks 72,1 eurot hektar ja 2014. oli see 235,8 eurot hektar. Taimekaitsevahendite kulu on ka tõusnud, sest pritsimiskordi on enam, 6-8 korda aastas pritsime tavaliselt.“

1. Mullaviljakus on kõige nurgakiviks;

2. Kasutada ära maksimaalselt päikesevalgust;

3. Üritame kütusekulu vähendada 90 liitrilt ha kohta 50le;

4. Suured traktorid vahetame välja väiksemate, kergemate vastu;

5. Katsetame erinevaid agrotehnilisi võtteid.

Lisaks mõjutab Inglismaa põllumeest ka poliitika ja erinevad mõjugrupid. „Meil on tooteid, mis mujal Euroopas on kasutamiseks lubatud aga meil mitte. Kasutame ka glüfosaati, kui see oleks keelatud, oleks meie maaharimisviisid hoopis teised. Ka Brexit mõjutab meid,“ lisas mees.

YENi võistluspõllule kulutasime 200 naela rohkem tavapõldudega võrreldes / Thomas Bradshaw 

 

Meie põllumehed Inglismaal kogemusi omandamas  Foto: Lii Sammler/ Maaleht

HEA TEADA

YEN

Inglismaal

 

Allikas: Margus Ameerikas, Baltic Agro AS

Jaga lugu:
Seotud lood
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150