Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 27. veebruar 2017

Valli Loide: Muldade lupjamisvajadus kasvab

Muldade lupjamisdemo Scandagra põllupäeval 2017.a. suvel.
Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna vanemteadur Valli Loide kirjutab miks tuleks põlde lubjata, millega ja millal.

Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814. aastast P. R. v. Sieversi poolt Morna ja Heimtali mõisates. Enne teist Maailmasõda oli muldade lupjamine Eestis siiski väga piiratud ja juhusliku ulatusega.

Teaduslikud alused happeliste muldade lupjamiseks Eestis rajas Osvald Hallik, kelle sünnist möödus läinud aastal 110 aastat ja kes 1939. aastal alustas vastavat uurimistööd.

Laiaulatuslikum muldade lupjamine algas 1953. aastal. Majanduslikul kaalutlusel kasutati ainult tolmjaid lubiväetisi: klinkritolmu ja tolmpõlevkivituhka, sest neid ei olnud vaja kaevandada, kuivatada, jahvatada ja need sisaldasid paljusid taimedele vajalikke toiteelemente, eriti klinkritolm. Tolmjate lubimaterjalide laadimisel ja külvil kasutati suruõhu abi. Selle perioodi lupjamistöid saatis suur tolmupilv. Kõik lupjamistööd finantseeriti riigi poolt.

1990-ndate aastate alguses aga muldade lupjamine praktiliselt seiskus ja muldade lupjamise organisatsioon lagunes.

Nüüdseks on muldade lupjamine pisut elavnenud

2+

2+

+

+

2

3+

Jaak Läänemets: Lupjamise teema on väga aktuaalne

Mikk Tagel: Põlevkivi lendtuha näol on tegemist efektiivse meliorandiga

Marek Kruusla: Põllumajandussaaduste tootjatena kanname vastutust kogukonna ees

Happelistel muldadel on väetiste efektiivsus oluliselt väiksem

-1

-1

3

Happeliste muldade osatähtsus maakonniti
Autor: Valli Loide

Kui varasemal ajal olid peamisteks lubiväetisteks tsüklonpõlevkivituhk ja klinkritolm, siis tänapäeval on lisandunud veel lubja- ja dolokivi, viimast kasutatakse enamasti lubjakivi rikastamiseks magneesiumiga. Ka biomassituha (puu-,  põhu-, turbatuhk) osatähtsus lubiväetisena suureneb.

Seega on liigiti lubiväetised väga erinevad ja eeldavad sellega arvestamist ning ressursi mõistlikku kasutamist. Viimase aja tehnoloogiliste uuenduste tulemusena on praegu toodetava põlevkivituha ja klinkritolmu omadused mõnevõrra muutunud. Põlevkivituhal on   suurem neutraliseerimisvõime ja toitainetesisaldus väiksem. Klinkritolmus suurenes aga uuenduste tulemusel mitte ainult pliisisaldus vaid ka veeslahustuvate toiteelementide sisaldus. Seetõttu on klinkritolmu  mõistlik kasutada ühekordsel väetamisel vaid väikest (1 t ha-1) annust eesmärgiga kasutada ressursi säästlikult ja efektiivselt.

Taimetoitainete poolest on rikkad ka puu-, põhu-ja heinatuhad, kuid  suhteliselt vaesed kaltsiumist, mistõttu nende lupjamisväärtus on võrreldes näiteks lubjakiviga ligi 2 korda väiksem. Taimetoitaineid aga satub mulda biomassituhaga suurema lubjatarbe korral ülemäära palju.

Kasuta kombineeritult. Parema majandusliku tulemuse saavutamiseks on soovitatav kasutada võimalusel eri lubiväetisi kombineeritult, optimeerides nii kaltsiumi- kui ka taimetoitainetesisaldust mullas.

Maavarade paremaks ärakasutamiseks on hakatud tähelepanu rohkem pöörama  juba avatud lubjakivi karjääridele, kus jäägina tekkivad sõelmed sobivad oma kaltsiumi- ja magneesiumisisalduse ning granulomeetria poolest hästi happeliste muldade lupjamiseks. Üheks niisuguseks viimase aja heaks leiuks oli Raikküla karjäär, kus materjali analüüsitulemustest ilmnes, et see sobib suurepäraselt põldude lupjamiseks ja nii mõnelegi aktiivsemale põllumehele vähenesid transpordikulud.

Märt Riisenberg: Valli Loide seisukohtadega saab ainult nõustuda

Kehtna Mõisa OÜ lupjab 50 kuni 100 hektarit aastas. „See on 3 kuni 6% kogu maadest. Lupjamist teostame vastavalt mullaproovide võtmise alusel tehtud muldade happesuse kaartidele.

Viimastel aastatel kasutame lubjakivi jahu Raikküla karjäärist, mis on meie jaoks lähedal,“ rääkis Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimees Märt Riisenberg. „Lubjakivi jahu toime on pikaaegne, laotame seda ketaskülviku abil. Kasutasime ka klinkritolmu, kui see oli lubatud. Selle koostis on laiem kui lubjakivi jahul ja toime on kiirem ning osaliselt sai muld kaaliumi, fosfori, kaltsiumi jt Mendelejevi tabelis olevaid elemente. Lupjamistööde maksumus oleneb suuresti materjali veokaugusest ning on meie jaoks olnud 50-100 eurot hektar.“

 

Keelatud klinkritolm

Maaelukomisjoni esimees Helir-Valdor Seeder selgitab lahti komisjoni seisukoha. „Maaelukomisjoni seisukoht on, et Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi koostöös tuleb leida lahendus klinkertolmu kasutamiseks põllumajanduses. See aitaks vähendada tootmises tekkivaid jääke ja samal ajal neutraliseerida happelisi muldasid ning rikastada mulda taimede kasvuks vajalike mineraalidega. Seejuures on vajalik hinnata võimalikku ohtu tarbijale ja keskkonnale,“ selgitas Seeder. „Maaelukomisjon on teemat varem arutanud ning praegu on otsustatud, et uuesti arutatakse teemat pärast Maaeluministeeriumi tellitud uuringu „Riskide hindamine tervisele ning keskkonnale väetistes sisalduvatest raskemetallidest“ valmimist ja vastu võtmist ministeeriumi poolt. Uuring pidi valmima möödunud aasta sügiseks aga Maaeluministeeriumi info põhjal ei ole uuringut veel vastu võetud. Loodetavasti toimub see siiski lähiajal.“

Ta kinnitas, et Maaelukomisjon on pärast uuringutulemuste selgumist valmis vajadusel algatama ka vajalikud seadusemuudatused, kui selleks peaks vajadus tekkima.

Klinkritolmu "saaga".
Autor: Valli Loide

Lupja, millal tahad.

Muldade lupjamist on otstarbekas teha vastavalt määratud lubjatarbele ja leida võimalusi seda teha järjepidevalt, mis on hädavajalik mulla omaduste püsivaks parenemiseks.

Tänapäeva tehnoloogia ja tehnika võimalused on leidnud rakendust ka lubiväetiste külvil. Leidub juba külvikuid, mis suudavad lubiväetist külvata vastavalt lubjatarbekaardile, mis aitab lubiväetist kasutada sihipäraselt ja ka kulude-tulude poolt soodsamaks muuta.

Valli Loide

Eesti Taimekasvatuse Instituut

Agrotehnoloogia osakonna vanemteadur

Hea lubiväetis sisaldab Ca kõrval ka teisi elemente, eelkõige magneesiumi.

Sel aastal leiti 2 karjääri, Maardu ja Raikküla, kus leidub just põldude lupjamiseks sobiliku Mg sisalduse ja peensusega lubjakivi: Mg – 3,8%; reaktiivsus 34%, neutr.võime (CaCO3 ) 86%.

Põlevkivituhk taas põllul.

Kasutatav lupjamistehnika on võimeline lupjama ka kaardi järgi.

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150