Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 7. märts 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Organic Estonia: kodanikualgatusest üleriigiliseks programmiks

Organic Estonia programmi üks eestvedajatest - Krista Kulderknup
Foto: Arno Mikkor
Arengufondi 2015. aasta üheks võiduideeks oli Mahe-Eesti ehk Organic Estonia. Idee sai tuule tiibadesse ja nüüdseks saab öelda, et Organic Estonia on hea näide sellest, kus ühest ideest kasvas välja üle-eestiline ettevõtmine, mis ühendab endast ettevõtjad ja riigi.

Programmi eestvedaja Krista Kulderknupu sõnul on Organic Estonia nimelise programmi eesmärk luua ja käivitada kogu Eestit hõlmav mahemajanduse tervikprogramm, et edendada maaelu, luua eeldused ühistulisele tegevusele ja seeläbi keskenduda majanduskasvule.

"Programmi eesmärgiks on muuta mahemajandussektor arvestatavaks majandus- ning ekspordiharuks, muutes mahemajandusega seonduv asjaajamine lihtsamaks, koordineeritumaks ja tagasisidestatuks. Eesti tarbija on suhteliselt hinnatundlik, mistõttu on programmi fookuses peamiselt eksport, kuigi toitlustamisele suunatud tegevused oleksid suunatud kohalikule turule," tutvustas programmi Kulderknup.

Kui mahepõllumajandus keskendub mahetoidu tootmisele, siis mahemajandus on oluliselt laiem sellest. Nii on kaasatud keskkond, bioressurss, puhas õhk, mahepõllumajandus, toit ja toitlustamine, öko- ja loodusfarmaatsia, ökokosmeetika ning ökoturism, kuni innovatsiooni ja teaduseni välja.

"Organic Estonia põhitegevuseks on seega maheeksport, ökoturism, rahvusvaheliste mahestandardite kasutuselevõtt ja Eesti mahemajanduse katuskaubamärgi loomine," selgitas Kulderknup ja lisas, et tegeletakse loomulikult ka turunduse ja kommunikatsiooniga ning tehakse valitsusele ettepanekuid erinevate õigusaktide lihtsustamiseks, mis aitaks sektori ettevõtlusele kaasa. "Üks eesmärk on ka mahemajanduse statistika süstematiseerimine ja seeläbi mahetoodangu pakkumise ning nõudluse andmebaasi loomine ja haldamine.

Mahemajandus hõlmab 6 tegevusvaldkonda:

1) keskkond, bioressurss, puhas õhk;

2) mahepõllumajandus, toit ja toitlustamine;

3) öko- ja loodusfarmaatsia, ökokosmeetika;

4) öko- ja terviseturism;

5) tekstiil, vill jm;

6) innovatsioon, teadus, haridus.

Loob terviksüsteemi.

Maheturg näitab pidevat kasvu.

Kulderknup on veendunud, et samas on Eestil suur potentsiaal teenida mahepõllumajandussektoris oluliselt suuremat kasumit. "Heaks näiteks on Taani, kus mahepõllumajandusmaa pindala on pea sama suur kui Eestis, kuid mahetootjaid on ligi 1000 võrra rohkem ja tootmine on kordades tulemuslikum - Taanis on mahepõllumajandussektori jaemüügikäive 935 miljonit eurot. Siinkohal ei tuleks lähtuda Eesti ja Taani elanike erinevast ostuvõimekusest, vaid Taani kogemusest, mis koosneb riikliku eesmärgi seadmisest, kohalike põllumeeste omavahelisest koostööst ja toodangumahtudele keskendumisest. Taani näide on Eestile üheks indikaatoriks meie võimaluste kaardistamisel."

Valitsus toetab mahemajanduse programmi käivitamist. Valitsus toetas 9. veebruaril maaeluminister Tarmo Tamme ettepanekut käivitada mahemajanduse tervikprogramm. Maaeluministeerium peab koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ning keskkonnaministeeriumiga leidma 1. maiks 2017 mahemajanduse programmi rahastamisvõimalused ja koostöövormi. 

"Eesti riigi kuvandi üks alustaladest on puhas keskkond, mida võiks senisest palju paremini  kasutada, et muuta mahesektor arvestatavaks majandus- ning ekspordiharuks," ütles pressiteates taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu, kes Maaeluministeeriumi poolt projekti koordineerib. "Seejuures ei räägi me üksnes mahepõllumajandusest ja -toidust, vaid ka teistest mahesektoritest nagu näiteks ökoturism või loodusfarmaatsia."  

Selle aasta alguses teeb Maaeluministeeriumis programmi ettevalmistusi Krista Kulderknup.

Miks peab riik sekkuma? Tuginedes  edukate maheriikide - Taani, Rootsi, Austria - praktikale, on edu saavutatud mahesektoris ainult riigisektori esmasel kaasabil ja vastutava programmimeeskonna loomisel. Suureks takistuseks on ka meie kultuuriline omapära ja hariduslik taust ehk  "eestlane" ise - kes näeb teist ettevõtjat ainult konkurendina, mitte koostööpartnerina. Antud mikroettevõtete edu saavutamise võimaluseks on ainult koostöö ja ühistegevus. "Riik peab tegema teavitustööd ühistulise tegevuse edenemiseks tänapäeva majanduskonkurentsi tingimustes. Siinkohal on oluline näha programmis ka hariduslikku aspekti, mida saab korraldada ainult riiklikul tasandil. Kuna on tarvis parandada ka õppekavades jätkusuutlikku ning säästlikku majandamist ning ettevõtlust, ei ole mõeldav, et sellega saab tegeleda ühe valdkonna institutsioon. Oluline on ka anda võimalus riigile seada edaspidi rohehangetesse sisse ka kohaliku ja mahetoidu kasutamise soodustamine näiteks koolides ja lasteadades, kui seda toetab eelnevalt seatud riiklik programm ja eesmärk," selgitab riigipoolse koostöö olulisust Kulderknup.

Rõhk ettevõtlusele. Küsimusele, miks mahepõllumajandus pole saavutanud arvestatavaid majanduslikke tulemusi, vastas Kulderknup, et seni on mahemajanduse ühe sektori - mahepõllumajanduse - hindamisaluseks on olnud keskkonnaaspekt. "Maailmas on aga mahepõllumajandus viimase 10 aastaga niššiettevõtlusest arenenud arvestatavaks majandusharuks. Seni pole mahepõllumajandusele seatud ka tootlikkuseesmärke, ehkki meil on 26 aastase mahepõllumajanduse tegevuse tulemusena saavutatud teiste riikidega arvestatav mahemaa hulk kogu põllupindalast (18%). Eeltöö teadliku mahepõllumajanduse aktiviseerimiseks on ühe osana eeldused loodud just pindala olemasoluga. Seega on mahepõllumehed ja ettevõtjad suure panuse andnud tehtud eeltööga ja mahekeskkonna loomisega põllumajandusvaldkonnas," lausus ta. "Nüüd on võimalus sektorit hinnata teiste riikide eeskujul samuti majandustulemuste ja võimekuse järgi. Täna on mahemajanduse potentsiaal suuremas mahus veel kasutamata."

Organic Estonia tiimi ettepanek on luua valdkonda juhtiv meeskond, kes töötab välja mahemajanduse terviklahendused ning kaasab projekti kõikide vajalike ministeeriumite ja asutuste kompetentsi, et tagada idee kiire elluviimine ning mahemajanduse hoogustamine koos ekspordivõimekuse kasvuga. "Selle programmi raames töötatakse Taani analoogse programmi Organic Denmark järgi välja riiklikult tunnustatud Organic Estonia märk, mis aitaks Eestis ühendada erinevaid mahesektoreid ning keskenduda innovatiivsete lahenduste kasutamisele," rääkis plaanidest Kulderknup. "Kontseptsiooni lähtekohaks on muuta mahesektor arvestatavaks majandus- ning ekspordiharuks. Sihiks on toetada Eesti regionaalset arengut ja maaelu, muutes mahemajandusega seonduv asjaajamine lihtsamaks, koordineeritumaks ja tagasisidestatuks. Sellest lähtuvalt kavandatakse tegevus kahe-etapiliseks. Meie lähiriigid Läti ja Soome on asunud tegelema sarnase algatusega. Seega on Eestil hea võimalus ja samas vajadus Organic Estonia programm kiiremini käivitada ja suuremalt ette võtta, et oma ajalist eelist ära kasutada."

Mahe-Eesti toob inimesi tagasi looduse, puhta toidu ja traditsiooniliste väärtuste juurde. Elurikka, puhta ja toimiva keskkonnaga kooskõlaline, vastutustundlik ja hooliv majandustegevus loob aluse kestlikkusele, tagades rahvale nii füüsilise, vaimse kui sotsiaalse heaolu ning kultuurilise arengu. Mahe-Eesti võiks kujuneda kogu maailmale kestliku ning tasakaalustatud arenemise eeskujuks.

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960