Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 9. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uus mullakiht kasvab vaid ligikaudu 5 cm 500 aasta jooksul.

Kui võtta sõnasõnaline tõlge inglise keelest, siis võiks seda eesti keeles nutimullaks (smart - tark, nutikas ja soil - muld) nimetada.ustainable farm Management Aimed at Reducing Threats to SOILs under climate change. 

Tegelikult on tegu aga sõnade mänguga ning smart-lühend on saadud projekti eesmärgi inglise keelse pealkirja sõnade algustähtedest: S

Tegemist on Euroopa Liidu poolt rahastatud uurimustega aastatel 2011-2015, mida vedas Aarhusi Ülikool Taanist ning milles osales 12 erinevat uurimisasutust üle Euroopa.  Projekti peamiseks eesmärgiks oli uurida EL põllumuldade olukorda, neid ähvardavaid ohtusid ning nende orgaanilise süsiniku sisalduse suurendamise võimalusi kliimamuutuste tingimustes.

Väga lühidalt uuringu tulemusi kokku võttes toodi välja ka meie agronoomidele tuntud 6 peamist faktorit, milledele enam tähelepanu pöörates saab suurendada muldade süsiniku sidumist ja selleläbi parandada nende seisundit:

• Optimaalne viljavaheldus;• Taimejäänuste jätmine põllule/mulda;• Minimaalne mullaharimine;• Orgaaniliste väetiste kasutamine;• Tasakaalustatud taimede toitumine ja taimekaitse hea praktika;• Vahe- e. püüdurkultuuride kasvatamine.Eesti taimekasvatuses on meil enamust nendest punktidest päris hästi järgitud. On ju meil alati korralik külvikord au sees olnud, suurem osa põhust on alati põllule tagasi jõudnud ning järjest enam kasutatakse minimaalset mullaharimist. Üllatav on vaid otsus nende põldude kohta, mida on lubatud heas põllumajanduslikus korras hoida. Taimejäänuste äravedamise kohustusega põllult mindi just vastupidises suunas, võrreldes SmartSOIL uuringute järelduste ja heaperemeheliku mullakaitse loogikaga.Kui põllult saaki ei koristata ja seal vaid niidetakse/purustatakse kasvavat haljasmassi, siis kindlasti on see keskkonna seisukohalt teatud määral süsiniku- ja energiavaenulik tegevus. Kui aga kõik kasvanu põllule jääb, siis on vähemalt lootust, et taimetoitainete bilanss püsib seal tasakaalus ja aasta-aastalt seotakse ka mullas ladestuva taimse massiga üha enam süsinikku.Kohustades aga põllult ära vedama seal kasvanud rohumassi, saab sealt 6 t/ha kuivaine saagiga igal aastal eemaldatud ühelt hektarilt ligikaudu 100 kg lämmastikku, 20 kg fosforit ja 70 kg kaaliumit. Lisaks teised taimetoitained väiksemates kogustes. Vähe usutav, et keegi nendel aladel toitainete bilansi tasakaalust hoolib ja väetistega selle kompenseerib? Ennemini tähendab see nendele alade pidevat negatiivset taimetoitainete bilanssi ehk muldade vaesustumist, kurnamist või tühjaks pumpamist.Kui Euroopa Liit soovib hoida osad põllud tootmisest väljas ja on valmis selle kinni maksma, et neid vajadusel jälle kasutusele võtta, siis kõige vähem energiamahukas või surve keskkonnale on need korra aastas üle niita. Massi äraveoga suurendatakse energiakulu ehk -tasakaalu, vähendatakse muldade süsinikusisaldust ning vähendab põllumuldade taimetoitainete sisaldus.

Täiendavalt saad lugeda SmartSoil kohta: http://smartsoil.eu/

Õnneks on muldades toimuvad protsessid väga aeglased ning loodetavasti kehtivad need otsused vaid lühiajaliselt ja poliitiliste ideedega ei jõuta muldi lootusetult välja kurnata. Samas on muld ka väga haavatav ning võib teatud juhtudel mõne aastaga hävitatud saada see, mis aastasadade ja tuhandetega tekkis. Uus mullakiht kasvab vaid ligikaudu 5 cm 500 aasta jooksul. Näiteks kui sa rendid oma maad põllumajandusele, siis soovitatab USA loodusvarade teenistus (NRCS) küsida kasutajalt viis küsimust:

Agrokeemiast on teada see, et kui pidevalt muldadest ainult võetakse ja midagi sinna tagasi ei anta, siis kasutavad taimed esmajärjekorras ära sealt kergesti omastatava fosfori. Vajadusel hiljem põlde kunagi uuesti kasutusele võtta, ei ole siis esimestel aastatel kasu ka väetamisest. Antav seotakse esmajärjekorras mulla raua- ja alumiiniumiühendite poolt.Mullas ja maakoores on seotud ligikaudu 60% kogu maakera süsinikust ehk enam kui atmosfääris ja taimikus kokku. Selle tõttu on väga oluline, et me teaksime ja tegutseksime just taoliselt, et seda võimalikult palju siduda ja kliimamuutustele vähem kaasa aitaksime. Hea taimekasvatuse praktikaga on täiesti võimalik muldade seisundit parandada, mida on näidanud ka Jõgeval ETKI põldudel olevad pikaajalised väetuskatsed, kus 15 aastase perioodi jooksul on väetisi mittekasutatud alal organilise süsiniku sisaldus 1,80% ning tasakaalustatud taimede toitumisel on see näitaja 1,97%.Muldade seisund on probleemiks üle maakera.

1.Kas kasutatav agrotehnika suurendab süsiniku sisaldust mullas?2.Kas mulaanalüüse tehakse vähemalt üks kord nelja aasta jooksul?3.Kas kasutatakse minimeeritud mullaharimistehnoloogiat?4.Kas kasvatatakse vahekultuure?5.Mida me saame teha koos, et parandada mullaseisundit?Margus AmeerikasarendusdirektorBaltic Agro AS