Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 17. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Põllumehed, eriti mahetootjad, on olnud huvitatud kodumaisest vikist just vahekultuurina ja mulla parandajana,“ ütles Põllumajandusameti sordibüroo juhataja Laima Puur. „Tänaseks on taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse täiendustega sätestatud erandid, et tagada taimede geneetiliste ressursside säilitamine ja luua võimalus turustada sorte, mis on kohanenud kohalike ja piirkondlike oludega,“ lisas ta.

Säilitussort võetakse sordilehte, kui see vastab eristatavuse, ühtlikkuse, püsivuse ning sordinime nõuetele, on ohutu keskkonnale, taime ja inimese tervisele ning seda sorti on Eestis ajalooliselt kasvatatud ja see on siin kohanenud. Suvivikki ’Rae kohalik’ kasvatati Harju rajoonis juba 1954. aastal.See kasvatab suure haljasmassi, mis on sobiv haljasväetiseks ja vahekultuuriks ning sellel on väga hea umbrohtude allasurumise võime.Lisaks suvivikile ’Rae kohalik’ on säilitussordina sordilehes kartulisordid ’Jõgeva kollane’, ’Väike verev’ ja ’Endla’, põlduba ’Helbi’ ja söödapeet ’Jõgeva Eckendorf’.