Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 24. märts 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Fotod: Teraviljafoorumil teemaks ökonoomika ja riskijuhtimine

Fotod: Teraviljafoorumil teemaks ökonoomika ja riskijuhtimine
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
21. märtsil Türil toimunud EPKK Teraviljafoorumil oli päeva läbivaks teemaks efektiivsuse tõstmise ja riskijuhtimise võimalused Eesti teraviljakasvatuses.

„Põllumajandustootmise ja teraviljakasvatusega kaasnevate riskide loetelu on pikk, alustades ilmastikutingimustest ja taimehaigustest ning lõpetades poliitiliste ning turgudega seotud riskidega. On riske, mida me saame maandada ja on neid, millest on hea teadlik olla,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) teraviljatoimkonna esimees Ivo Eenpalu. „Me ei saa määrata ilma ega ka poliitikat, küll aga saame me oma tegevuses olla efektiivsed – iga töö peab olema läbi mõeldud.“

Riskijuhtimisest teraviljakasvatuses rääkis ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse juht Raul Rosenberg, „Väliseid riske ei saa me ise mõjutada aga me peame nendega arvestama. Sisemisi riske me saame vältida, olles piisavalt targad. Just nende riskidega, mida me saame ise mõjutada, tasubki tegeleda. Kõige aluseks on tegevusplaan, mida toetab finantsplaan. Ka riigil on oma osa toetuste näol. Olemas peab olema ka plaan B, mida teha siis, kui kõik läheb viltu,“ rääkis Rosenberg.Vaja on ka mõelda, milliseid alternatiivseid sissetulekute stabiliseerimise meetmeid võiks põllumajanduses kasutada. Ühe võimalusena pakkus ta välja, et tuleks jätkata ideed luua riigi osalusega äriühing, mille ülesandeks oleks pakkuda põllumajandusettevõtetele kriiside korral sisse­tulekute stabiliseerimise instrumente.„Siin oleks oma osa põllumeestel, riigil ja MESil. Ühing saaks anda laene-toetusi, tagatisi ja haldaks ka stabiliseerimisfondi, mida oleks vaja raskete aegade üleelamiseks. Loodava ühingu üheks tegevuseks võiks olla ka põllumajandussektorile pakutav kindlustustegevus ning selliste lahenduste pakkumine, mida pangad pole valmis pakkuma,“ ütles Rosenberg.Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban andis foorumil täpse ülevaate - palju, mis pinnal, mis teraviljakultuure meil möödunud aastal kasvatati, millised olid ekspordimahud ja millised on selle hooaja plaanid ning toetusvõimalused teraviljakasvatajale.Kui efektiivsed tootjad on Eesti põllumehed, olgu nad siis väike- või suurtootjad, mahe- või tavatootjad, rääkis foorumil lahti Marju Aamisepp Maamajanduse Infokeskusest.Eesti teraviljakasvatuse rahvusvahelise konkurentsivõime teemal arutles Raul Omel Eesti Maaülikoolist.Peale lõunat jätkati riskide teemal, räägiti pettustest ja maksuriskidest teraviljasektoris, sellest, mida teha siis kui ettevõttel on maksuraskused, kuidas tootmist finantseerida. Juttu tuli ka sojakasvatusest.Pikemalt kõigest saate lugeda meie aprilli kuu põllumajanduse erilehest.

Teraviljafoorum 2017
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960