Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 24. aprill 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Saaremaal kodusigu rohkem kui aasta tagasi

Saaremaal kodusigu rohkem kui aasta tagasi
Foto: Äripäev AS
Viimase kahe aastaga, mil Eestis on möllanud Aafrika seakatk, on kodusigu ligi saja tuhande võrra vähemaks jäänud, aga Saaremaal on sigu praegu kasvamas hoopis rohkem kui aasta tagasi, kuigi ranged sanitaarnõuded teevad seapidamise kallimaks.

Ometi pole ka Saaremaa kodusead siiski katkust puutumata jäänud. Eelmise aasta augustis hukati Sakla sigalas üle 2700 sea. Tänane seis on aga see, et 3000 siga on selles farmis pärast mitmeid desinfitseerimisi ja garantiinikuid jälle sees, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Pesti kõik seinad, laed, absoluutselt kõik ära. Vedelsõnnik väljutati, see desinfitseeriti, desotati ja siis pandi 40 päevaks karantiini. Siis tuldi veelkord ja desinfitseeriti ära," kirjeldas Valjala söödatehase sigalate juhataja Margus Õunpuu.Vaatamata ligi poole miljoni euro suurusele majanduslikule kahjule, millest riik kompenseeris pisut üle 226 000 euro, on ettevõttes täna sigu rohkem kasvamas kui aasta tagasi enne katkupuhangut - neis farmides kasvab suurusjärgus 31 000 siga."Seakatku tulemusena on täna Eestis praktiliselt juba sada tuhat siga vähem kui oli kaks aastat tagasi. Aga ega traditsioonid muutu, sealiha tarbitakse, sealiha tarbimine ei vähene ja me kavatseme oma tootmist jätkata," ütles Õunpuu.Tänavu on seakatk tuvastatud ligi 1500 metsseal

Sigalate juhataja ütles, et kõikvõimalikele desovahenditele kulub ettevõttel kuus paar tuhat eurot ja praegu ei paista kuskilt seda aega, et nendest kuludest saaks lähiajal loobuda."Selge see, et täna elame hirmus, et seakatkul on vähemalt 15 aastat Saaremaal kindlustatud ja tänu sellele on kõige rangemad bioohutusmeetmed kasutusel," ütles Õunpuu.Seafarmides elavatele kodusigadele on Aafrika seakatku nakatumiseks kõige kriitilisemad just lähenevad suvekuud, kui inimesed rohkem metsades ringi liiguvad ja sealt nakkusepisiku võivad kaasa tuua.Veterinaar- ja toiduameti (VTA) märtsikuise kontrolli käigus loeti Eesti 143 seafarmis kokku ligi 280 000 siga, 2015. aastal oli neid 360 000. See tähendab, et viimase kahe aastaga on sigu ligikaudu 22 protsendi võrra vähemaks jäänud.Tauditsoonides on alates 2015. aastast hukatud katku tõttu üle 20 000 kodusea. Sel aastal on seakatk diagnoositud 430 metsseal. Ainus taudist puutumata piirkond on Hiiumaa.Kodusigadel oli viimane katkujuhtum eelmise aasta augustis Saaremaal."Jätkuvalt on seakatk Eesti metsades ja iganädalaselt saame teateid positiivsetest proovidest metssigadel. Kuna praegu aktiivne küttimisaeg on lõppenud, siis tuleb neid vähem, aga Saaremaa, Läänemaa, Raplamaa, Harjumaa on iganädalane teema. Metsas tuleb alati olla ettevaatlik, kui puutute kokku korjustega. Metsast me ei tohi seda kodufarmi tuua, et see on ikkagi esmane sõnum," rääkis VTA loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup.Allikas: ERR uudised

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960