Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 28. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suurulukite küttimiseks on seaduses ette nähtud jahipiirkondade minimaalsuurus, mis Eesti katastriüksuste keskmist pindala arvestades on tegelikult põhjendamatu (vähemalt 5000 ha ühes ringpiiris). Riigi poolt antud jahipiirkondade kasutuslubade pikkus on samal ajal kümme aastat ja omanikul endal puudub õigus oma maal suurulukijahti korraldada. Jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine on maaomaniku jaoks praktiliselt võimatu, kuna selleks on vaja maaomanike ühist taotlust, kellele kuulub vähemalt 51% jahipiirkonna jahimaa kinnistutest ja vähemalt 51% jahimaa pindalast.

Maaomanikul tekib seega küsimus, kas õigus oma kinnistul jahipidajat valida ja oma vara kahju eest kaitsta on tegelik või on õigus ainult paberil, kuhu seadus on trükitud?

12 jahiühendust said arved riigimetsas tekitatud ulukikahjude eest

Jahiseaduses olevatele numbritele põhjendusi leida on raske.

Ka seadusandja tegevusele tuleb teha etteheiteid, sest jahiseaduse mõju on maaomaniku õiguste ja kahju talumiskohustuse osas jäänud analüüsimata. Riigil ei ole ka usaldusväärset statistikat suurulukite poolt eraomandile tekitatud kahju suuruse kohta.5000 ha suuruse jahipiirkonna nõuet saab täna julgelt nimetada negatiivseks ajaloopärandiks, sest selline nõue kehtestati ilma pikemate selgitusteta 1994. aasta jahikorralduse seaduses. Kuigi omandi kaitse põhimõtted on oluliselt edasi arenenud, seisab jahiseadus samas aastas.Riigikohus on ühes oma otsuses öelnud, et talumiskohustust peab olema võimalik vaidlustada, kui kinnistu omanikule tekkiv kahju on oluliselt suurem avalikust huvist. Kuna suurulukite populatsioonide kaitse ja jahiulukivaru säilitamine on avalik huvi, kannavad eraomanikud täna seda kahju meie kõigi huvides.Ulukikahju on täna eraomaniku oma ja selle talumise eest makstav kompensatsioon sümboolne. Riigi käest ei saa nõuda küll kahjude täielikku kompenseerimist, kuid alati saab nõuda paremaid seadusi.Karl KaskvandeadvokaatAdvokaadibüroo Sorainen

Kasuta spetsiaalseid peletusvahendeid, mis on mõeldudpõtrade, kitsede, hirvede või jäneste peletamiseks.

Põdra peletamiseks on müügil spetsiaalne peletamislint. Ka võib ehitada ajutisi tarasid või aedu.

Kasuta turul olevad kemikale, mida saab ulukite peletuseks pritsida või määrida puudele, näiteks Trico’t, WAM extra’t või Cervacol’i.

Ulukitele ei meeldi ka muud tugevalt lõhnavad ained, nagu näiteks seep või koera- ja lambavill.