Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 8. mai 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

15 parimat jätkusuutliku tootmise praktikat

15 parimat jätkusuutliku tootmise praktikat
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Põllumajandus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega – tuleb toota rohkem toitu ja sööta ning muid põllumajandussaadusi, et rahuldada kasvava rahvastiku vajadusi. Samal ajal tuleb kaitsta mulda, vett ning loodulislikku mitmekesisust ning panustada sotsiaalsesse heaolusse ja tootlikusse.

Jätkusuutliku tootliku majandamise edendamiseks käivitati INSPIA (InSPia–European Index for Sustainable Productive Agriculture) projekt. Projekti eesmärgiks on jätkusuutlikuse sihti silmas pidades rakendada põllumajandusettevõttes parimaid majandamise praktikad ning töötada välja asjakohased edukuse hindamise mõõdikud. INSPIA projektist võtab osa 56 põllumajandusettevõttet peamiselt Prantsusmaalt, Hispaaniast, Belgiast ning Taanist. Peale põllumajandustootjate panustavad projekti Euroopa Põllumajanduse Föderatsioon, Cordoba Ülikool jm organisatsioonid ja ettevõtted.

Jätkusuutliku tootliku majandamise mõõdikud

Jätkusuutliku tootliku põllu majandamise edu hindamiseks on INSPIA projekti raames väljatöötatud mõõdikud – majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonna indikaatorid. Mõõdikud aitavad hinnata jätkusuutlikkuse taset ning milliseid tegevusi võiks ette võtta, et majandamine muuta jätkusuutlikumaks.

INSPIA projekti üheks eesmärgiks on muuta põllumajandustootjate mõtteviisi jätkusuutlikuse teemal. Arendustegevus projekti raames on kantud uskumusest, et põllumehed tahavad rohkem teada, kuidas integreerida erinevate tehnoloogiate kasutamine ökosüsteemi teenuste kasutamisega.

INSPIA edendab erinevaid majandamise võtteid, mis on end tõestanud reaalsetes oludes ning on parandanud ettevõttes bioloogilist mitmekesisust, mullaviljakust, vee ja õhu kvaliteeti. Euroopa indeksi väärtus iga indikaatori jaoks põhineb parimate majandamise praktikate rakendamisel, nt kui palju aega ja raha kulus praktika rakendamisele või milline on olnud mõju saagikusele. Samas kui mõned teised indikaatorid põhinevad monitooringu andmetel. Ettevõttepõhine monitooring on limiteeritud majandusliku võimalikkusega, nii hõlmatakse mulla ja toitainete monitooring, kuid ei jälgita lindude või mesilaste arvukust, et kindlustada INSPIA indeksi üleeuroopaline ühetaoline rakendamise võimalus.

Kuidas jätkusuutlikult majandada?

1. Hoia maad rohukamara all

Erosiooni ning toitainete leostumise vältimiseks ja mulla orgaanilise aine sisalduse säilitamiseks või suurendamiseks kasuta püsivat taimkatet (eriti turvas- ja erodeeritud muldadel). Erosioon on pindmiste mullaosakeste ärakandumine mööda maapinda liikuva vee, tuulte või mullaharimise mõjul. Erosiooni saab vähendada sobivate harimisvõtete ja viljavaheldusega, aga ka vastavate kultuuride kasvatamisega. Põllumajandusmaadelt erosiooni tõttu ärakantud materjal või taimetoitained võivad põhjustada veekogude mitmesugust reostumist.

2. Kasuta võimalikult vähe mulda häirivat praktikaid

Mulla kaitsmise eesmärgil häiri mulda võimalikult vähe ning kasuta vähendatud maaharimise süsteemi (nt otseharimis- või otsekülvisüsteemi). Vähendatud maaharimise korral püütakse mulda võimalikult vähe pööritada. „Mitteharimis“ või „harimisvaba viljelus“ praktikad säästavad nii loodust kui ka raha, nõudes samas põllumehelt suuremat paindlikkust ning teadmisi ja kogemusi agronoomia vallas, sest tuleb tunda paljusid kasulikke ja kahjulikke taime- ja loomaliike ning nende kooslusi.

3. Kasvata mitmeaastaseid taimi

Mitmeaastaste heintaimede kasvatamine suurendab mulla Corg aine sisaldust, sest seal ei toimu iga-aastast mulla harimist, mis soodustab orgaanilise aine lagunemist paranenud orgaanilise aine lagunemistingimuste to?ttu. Taimkate, näiteks mitmeaastaste heinamaade, taliteravilja, lämmastikku siduvate heintaimede või kõrretüügaste kujul, kaitseb mulla pinda erosiooni eest.

4. Vii sisse külvikord või kasuta sobivat viljavahelust

Tervete ja elujõuliste taimede kasvatamiseks on vajalik huumusrikas muld, kus on aktiivne mikro- ja makrobioloogiline elu. Mulla omadusi saab parandada otstarbeka mullaharimisega, kahjustajate püsiasurkonna tekke vältimiseks tuleb valida sobiv kultuuride järjestus ehk nn viljavaheldus. Viljade vaheldumine aitab minimeerida taimekahjustajatega nakkatumise ning agroklimaatilist riski.

5. Nõlvadel hari mulda risti kallakuga

Paljas mullakiht on tuule ja vee põhjustatud erosiooni suhtes esiti tundlik. Erosiooni ja toitainete leostumise ohtu vähendab see, kui kraavide ja vooluveekogude äärde jätta väikesed kündmata maaribad (põllu ääred) või laiemad puhvertsoonid. Kallakuga risti olevad kündmata maaribad põllu otsas peaksid olema laiad. Risti asetsevad vaod aeglustavad vee ära voolu niisketes oludes ja takistavad mulla erosiooni. Ja nii on veel rohkem aega mulda infiltreeruda.

6. Väeta vastavalt mulla ja taime vajadusele

Tark väetamine aitab kujundada optimaalse tihedusega ja jõulistest taimedest koosneva taimestiku. Taimedele tuleb tagada mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine, kuna kidur taim ei toida inimest ega looma. Väetamisel tuleb arvese võtta mulla kvaliteeti, struktuuri, tüüpi ning stabiilse saagi saamisel aitab lõimitud väetamine, st et kasutatakse nii mineraal- kui orgaanilisi väetisi.

7. Kasuta taimekaitsevahendeid kooskõlas integreeritud taimekaitse põhimõtetega

Kasuta taimekaitse lahendusi, mis on kooskõlas integreeritud taimekaitse põhimõtetega, sh pööra täheleapanu toote hoiustamistingimustele ning taimekaitseseadme regulaarsele hooldamisele. Taimekaitsevahendit tohib kasutada üksnes selle märgistusel kirjeldatud otstarbel, tingimustel, viisil ja koguses. Kindlasti tuleb kinni pidada vahendile ette nähtud töötlemiskordade arvust ning selle kasutamise järgsetest tööoote- ja ooteaegadest.

8. Kasuta täpsemaks viljelemiseks uusi tehnoloogiaid

Uute tehnoloogiate, nagu GPS-tarkvara, satelliitpiltide vaatlusandmete ja täpse asukoha määramise kasutuselevõtmine võimaldab kasutada näiteks väetist ja taimekaitsevahendeid täpselt seal, kus neid vaja on ja täpselt õiges koguses.

9. Optimeeri niisutusaega- ja kogust

Optimeeri niisutusaega- ja kogust, arvestades mulla veerežiimi ning taimede veevajadust koos evaporatsiooniga.

10. Optimeeri taimekaitsevahendite kasutamist

Taimekahjustajate tõrjel on lisaks nõuetekohasele kasutamisele vajalik järgida head taimekaitsetava. See sisaldab teadmisi taimekaitsevahendite kasutamisest kultuuride kaitsmiseks kahjustajate vastu ning ka integreeritud taimekaitse põhimõtteid.

11. Raja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad

12. Vii sisse puhvertsoonid

13. Ehita tehislikke alasid

14. Loo taimekaitseseadmete täitmiseks ja puhastamiseks eraldi alad

15. Optimeeri ettevõtte jäätmekäitlus

Igal ettevõttel on eesmärgid, olgu need kvaliteedile või tootlikusele või millelegi muule suunatud. Eesmärkide saavutamiseks tuleb oma tegevust juhtida. Juhtimiseks on aga vaja eesmärgi poole liikumist kuidagi mõõta, et ettevõte ja selle töötajad ikka valitud suunas toimetaksid. Mõõdikuid kasutataksegi tagasiside saamiseks, võrreldes saadud tulemust eemärgiga.www.inspia-europe.eu

INSPIA projekti raames töötati kestliku tootmise hindamiseks välja kolm põhi mõõdikut – majanduslik, sotsiaalne ning keskkonna mõõdik. Iga nimetatud mõõdiku jaoks on valitud järgmised põhiväljundid:

1. Majanduslik / tootmise efektiivsuse mõõdik

Tootmise efektiivsuse mõõtmiseks kasutatakse EBITDA näitajat, millega mõõdetakse ettevõtte finantstervist.

EBITDA arvutatakse viisil, et lisatakse maksueelsele kasumile intressikulu ning perioodil arvestatud põhivara väärtuse langus ja immateriaalse põhivara amortisatsioon. EBITDA mõõdab ettevõtte (tegevus)kasumlikkust enne põhitegevusega mitteseotud kulusid. EBITDA näitaja abil on võimalus analüüsida oma ettevõtte rentaablust. EBITDA ei ole rahavoonäitaja, kuid näitajat on võimalik kasutada samas majandustegevuse valdkonnas tegutseva ettevõttega võrreldava rentaablusnäitajana. EBITDA näitajat on võimalik arvestatakse hektari ja tööaja põhiselt. Teiseks tootmise efektiivsuse näitajana kasutatakse tootmise kulusid ehk kulud, mis on seotud taimekasvatusega. Kolmanda majandusnäitajana kasutatakse saagikust põllumajandusmaa hektari kohta. Neljanda tootmise efektiivsuse näitajana kasutatakse toidu/sööda varumisvõimet ning tarbimist oma ettevõttes (väljendatakse tonni õliekvivalenti).

2. Sotsiaalne – põllumajandustootja heaolu mõõdik

Heaolu mõõdetakse nii rahulolu indeksiga ning kui efektiivselt kasutatakse ettevõttes tööaega tööülesannete täitmiseks. Arvestatakse nii tööpäevas, nädalas, aastas töötatud tunde. Rahulolu indeksiga hinnatakse ettevõttes üldist töömeeleolu ja tööga rahulolu taset.

3. Keskkonna – bioloogilise mitmekesisuse ning ressursside kasutamise ja kaitsmise mõõdik

Kõige enam alamnäitajad kasutatakse just keskkonnahoiu panustamise hindamisel. Mulla seisundi ja taimekasvatuse hindamiseks kasutatakse nii kündmise indeksit, kui mulla orgaanilise aine sisaldust kuni viljavahelduseni välja. Taimekasvatuse sisendite rakendamisel hinnatakse nii taimetoiteelementide bilanssi, kui ka vee- ja energia kasutamise efektiivsust. Bioloogilise mitmekesisuse osas hinnatakse näiteks bioloogilise mitmekesisuse taristut – milline taristu on ettevõttes loodud bioloogilise mitmekesisuse hoidmiseks ja kasvatamiseks. Jälgimata ei jäeta ka kasvuhoonegaaside emissiooni heitkogused ega kasutatud taimekaitsevahendite kogused.

Parimate praktikate ning nende võtete jaoks loodud asjakohaste mõõdikute ja kogu projekti kohta leiad täpsemat informatsiooni veebilehelt

 

Evelin Hillep

Agroskoop.ee

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960