Jaga lugu:

Est-For Investi juhid: Miljarditööstus ei suurenda raiemahtusid

Kohava ja Polli: Miljarditööstus ei suurenda raiemahtusid  Foto: Äripäev AS

Valitsus algatas 11. mail 2017 riigieriplaneeringu Est-For Investi puidurafineerimistehase püstitamiseks, sellega seotud taristu rajamiseks ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.

Planeeringu koostamise eesmärk on leida tehase püstitamiseks sobivaim asukoht Viljandi või Tartu maakonnas Emajõe läheduses ning koostada detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks. Rahandusministeeriumi poolt veetav riigi eriplaneeringu koostamine ja strateegiliste keskkonnamõjude hindamine kestab ligikaudu kaks aastat.

„Tänase päevani ootasime valitsuse otsust riigi eriplaneeringu algatamise kohta. On hea meel, et see nüüd algatatud sai ning sisuliste protsessidega saab edasi minna: asukoha valikute ja keskkonnamõju hindamisega. See otsus annab plaanile konkreetse suuna ja tegevused. Riigi eriplaneeringu koostamisel tehakse koostööd väga erinevate sihtgruppidega alates kohalikest elanikest kuni Riigikogu ja valitsuseni välja – ehk kõigiga, kellel on puutumus kavandatava puidurafineerimistehasega,“ ütles Est-For Invest OÜ juhatuse liige Aadu Polli.

Uurisime, mis on peamised küsimused, miks selle tehase vastu ollakse. Polli sõnul on erinevatel huvigruppidel erinevad küsimused, aga võib öelda, et kõige rohkem huvitavad inimesi kolm suurt küsimust: miks on tehas vajalik, milline on selle keskkonnamõju ja kas see tehas töötamisel suurendab raiemahte.

„Vastates küsimusele, miks seda tehast Eestile vaja on, saame vastata nii: praegu veetakse meie olulisimat rikkust - metsa - odavalt ja väärindamata Eestist välja, selle asemel, et ise sellest midagi väärtuslikku luua. Eesti ühiskonnast ja majandusest hoolivate ettevõtjatena näeme, et tehase rajamine on kestlik, tulevikku vaatav, majanduslikult mõistlik ja väärtust loov kõigile eestimaalastele,“ on Polli veendunud. Seda kinnitavad ka Statistikaameti andmed - valdav osa raiutavast okaspuu- ja kasepaberipuidust täna eksporditakse - 2015. aastal ulatusid ekspordimahud ligi 2 miljoni tihumeetrini.

Pikaajalise metsa- ja puidutööstuskogemusega Eesti investorite grupp kaalub tänapäevase ja keskkonnasõbraliku puidurafineerimistehase ehitamist Eestisse. Tegu oleks ca 1 miljardi euro suuruse investeeringuga, mis teeks sellest läbi aegade suurima tööstusinvesteeringu Eestis. Valminuna oleks tehas kõige modernsem kogu Euroopas.

Sellest saaks unikaalne uue põlvkonna puidurafineerimistehas Eestis, kus toodetaks keskkonnasõbralikul viisil taastuvtoormest tooteid, sh tselluloosi ja erinevate biotoodete jaoks hemitselluloosi ning ligniini, samuti rohelist energiat. Tehas toodaks pidevalt ja stabiilselt 25 protsenti rohkem taastuvenergiat, kui ise tarbib. Taastuvenergiast toodetud elektri tootmine suureneks Eestis 34-45 protsenti.

Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal. Tootmisvõimsuseks planeeritakse kuni 700 000 tonni biotooteid aastas. Tooraineks kasutataks aastas hinnanguliselt ligikaudu 3 miljonit kuupmeetrit paberipuitu ja puiduhaket, mida praegu 4-5 korda odavamalt Eestist välja viiakse. Planeeritav tehas ei suurendaks Eesti metsaraie mahtu. Tooraineks vajaminev puit pärineks peamiselt Eestist, kuid vajadusel ka Lätist ja Leedust.

Projekti teostatavust analüüsitakse tihedas koostöös erinevate Eesti ametiasutuste ja tunnustatud teadusekspertidega. Investorid soovivad tihedat koostööd kõigi huvirühmade, teadusringkondade ning võimalike kaasinvestoritega, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks kõigile keskkonnanõuetele, oleks sotsiaal-majanduslikult kestlik ja kooskõlas Eesti ühiskonna huvidega.

Planeeritava puidurafineerimistehase rajamise eeldus on, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks tänapäevastele keskkonnanõuetele, parimale võimalikule tehnikale (PVT) ning Eesti majanduse ja ühiskonna vajadustele.

Investorid on: Mati Polli (Tristafan OÜ), Peeter Mänd (Ivard OÜ), Kaido Jõeleht (Kaamos Grupp), Peedo Pihlak, Virko Lepmets, Toomas Mets, Arvo Türner, Heiki Vahermets ja Aimar Varula (OÜ Combiwood), Jüri Külvik (Lemeks Grupp) ja Tiit Nilson (Woodwell Grupp).  

Kindel, et tehas saab olema keskkonnale sõbralik

Keskkonnamõjusid saab lähemalt ja detailsemalt asuda hindama pärast tehase eelprojekti valmimist, sest eelprojekt sõltub asukoha valikust ja keskkonnamõju hindamine omakorda asukohast. „Esmaseid tulemusi saab tutvustada seejärel umbes pooleteise aasta pärast. Ehk et neist saame rääkida siis, kui need on olemas, mitte enne,“ rääkis Polli keskkonnamõjude teemal.

Aadu Polli on kindel, et nende planeeritav tegevus on igal juhul keskkonnasõbralik. „Saame juba täna kinnitada ja oleme algusest peale kinnitanud kolme põhimõtet. Esiteks, parima võimaliku tehnoloogia kasutamine kindlustab tõhusa, keskkonnasõbraliku ja jäätmevaba taastuvast toormest toodete tootmisprotsessi, mille käigus töödeldakse kõik protsessi kõrvalsaadused ümber orgaanilisteks baastoodeteks ning roheliseks energiaks. Teiseks, projekti algatajad kindlustavad, et kavandatava tehase tootmisprotsessiga seotud vee- ja maismaaökosüsteemid ei kahjustu. Täna pole mõtet teha tehast, mis nii tehnoloogialt kui ka energia- ja keskkonnamõjult poleks parim võimalikest. See tehas saab olla ainult teaduse ja innovatsiooni viimane sõna ja seda nii keskkonnahoidmise kui ka efektiivsuse mõttes. Kolmandaks, seda tehast ei saa teha jõuga, vaid läbipaistvalt ja avatult eri osapooli kaasates ja kõiki tegureid kaaludes,“ selgitas Polli.

Ta lisas, et tehase rajamine Eestisse ei tähenda raiemahu suurenemist. “Planeeritav tehas hakkaks toorainena kasutama kuuse, männi ja kase paberipuitu, mida praegu viiakse Eestist ja Lätist välja lisandväärtust andmata. Samuti oleks tooraineks saetööstustest pärinev puiduhake. Tehase aastane puidutoorme vajadus saaks olema ligikaudu 3 miljonit kuupmeetrit. Äriplaanis oleme arvestanud 1/3 ulatuses tooraine hankimise võimalusega ka Lätist, Leedust ja Valgevenest.”

Raiemahud ei suurene

Sarnaseid tehaseid rajatakse ka mujal Euroopas, palju väiksemate jõgede kallastele ning oluliselt tihedama asustusega aladele, kus ootused looduskeskkonnale ja elukvaliteedile on meiega sarnased. „Kui samalaadses keskkonnas olevad arenenud riigid ehitavad moodsaid keskkonnasäästlikke puidurafineerimistehaseid, siis usume, et seda suudab ka Eesti riik ja ühiskond,“ rääkis Polli. „Metsanduse arengukava teemalisest mõttevahetustest on jäänud kõlama, et töösturid tahavad metsad lagedaks raiuda. See ei vasta tõele. Rõhutame, et planeeritava tehase toormevajadus ei suurenda raiemahtu ega ka survesta olemasolevaid mahte. Ettevõtmise investeeringu tasuvusaeg on väga pikk ja me soovime, et meie metsad oleksid elujõulised ning nende kolm rolli - kultuuriline, keskkondlik ja majanduslik võrdselt arvestatud.“

Pigem tehakse rohkem kui on nõutud. Polli ütles, et nad teevad erinevaid uuringuid rohkem kui Eestis kehtiv kord ette näeb, sest neid ennast ju eelkõige huvitab, et mis toimub metsas, mis toimub keskkonnaga ja milline on selle tegevuse mõju. „Nii viime omalt poolt läbi täiendavad keskkonnamõju uuringud – näiteks hinnates vajamineva toormeressursi kättesaadavust ja kestlikkust, samuti oleme omalt poolt liitlased ettevõtmisele, mis käivitaks Eesti metsade sertifitseerimiskohustuse ka erametsades,“ ütles ta.

NUMBER

Kui tootlikkus ühe töötleva tööstuse töötaja kohta on Eestis veidi üle 26 000 euro, siis sama näitaja Soome tselluloositööstuses on 356 000 ja Rootsis 210 000 eurot ehk üle kümne korra kõrgem. Eestisse kavandatava puidurafineerimistehase puhul aga on tootlikkuseks planeeritud ca miljon eurot töötaja kohta. See on 40 korda rohkem kui Eesti töötlevas tööstuses keskmiselt.

 

Tehase ehitamise maksumus jääb vahemikku 700 – 840 miljonit eurot, koos käibekapitaliga 800 miljonit – 1 miljard eurot. Igal tegevusaastal loob investeering vahetult (sõltuvalt tehase lõplikust suurusest) 210 – 270 miljonit eurot lisandväärtust. See on 1–1,3% 2015. aasta sisemajanduse kogutoodangust.

Kiri kodanikuaktivistidele ühendusest Eesti Metsa Abiks

Puidurafineerimistehase eestvedajad tahavad pidada sisukaid ja faktipõhiseid arutelusid tehase Eestisse rajamise võimalikkuse üle, seepärast saadeti avalik kiri inimestele, kellele teeb muret tehase mõju metsadele ja Emajõele.

Kirjas seisab, et tehase rajamise eestvedajad Margus Kohava ja Aadu Polli tahavad terve uuringu- ja analüüsietapi jooksul pidada sisukaid ja argumenteeritud, faktipõhiseid arutelusid tehase Eestisse rajamise võimalikkuse üle. „Tehase saab Eestisse rajada vaid pärast põhjalikku ning läbipaistvat planeeringu- ja keskkonnaloa taotlemise protsessi ning ainult juhul, kui tehase keskkonnamõjud on aktsepteeritavad. Eesti ühiskonnast ja majandusest hoolivate ettevõtjatena näeme, et tehase rajamine on kestlik, tulevikku vaatav, majanduslikult mõistlik ja väärtust loov kõigile eestimaalastele,“ seisab pöördumises.

Tehase majandusmõjude hindamise töö tegid ökonomistid uuringukeskusest CentAR ning oma eksperthinnangu andis ka Eesti juhtiv majandusteadlane Urmas Varblane.

Majandusteadlaste uuringuraporti hinnangul mitmekesistaks ja tugevdaks puidurafineerimistehase rajamine Eesti metsamajanduse struktuuri ning muudaks kogu puidu väärtusahela kestlikumaks. Kodumaine tootevalik oleks suurema lisandväärtusega ja toorme väärindamise kordaja ligikaudu 4–5, võrreldes praegu toimuva paberipuidu ja puiduhakke ekspordiga Põhjamaade tehaste tarvis. „Näiteks kui ühe tihumeetri kasepaberipuu hind on ligikaudu 31 eurot, siis sellest samast kogusest kasepuust toodetud puidukiu hind maailmaturul on ligikaudu 138 eurot. Teisisõnu, odavalt tooraine väljavedamise asemel suunatakse paberipuit ja saeveskite puiduhake ümbertöötlemiseks siinsesse puidurafineerimistehasesse. Ükski teine alternatiivne töötlusviis ei suudaks tselluloosikvaliteediga toormele anda nii kõrget väärtust,“ tõid projekti vedajad näiteid.

• sobilik maatükk pindalaga umbes 100 hektarit;• toorme, sh kase-, männi- ja kuusepuidu saadavus mõistlikul kaugusel;• juba toimiv logistiline võrgustik, sh raud- ja maanteed tooraine tarnimiseks ja toodete ekspordiks;• juurdepääs keskkonnasäästlikku majandamist võimaldavale mageveeressursile;• kohalik oskustööjõud.

Kasu meie metsaomanikule. Majandusteadlaste tehtud sotsiaal-majandusliku mõju hinnangus on arvesse võetud tehase rajamisega loodav stabiilne ja parema hinnaga müügivõimalus, kuna on alust arvata, et tänu tehase rajamisele ühtlustuvad hinnad Läänemere piirkonnas pikema ajaperioodi jooksul. Teisisõnu, kavandatava puidurafineerimistehase rajamisel Lõuna-Eestisse tuleks turule uus dominantne sisseostja, mille tulemusel müüdaks Eesti metsadest pärinevat tooret edasi kallimalt kui täna.

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee