Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 9. juuni 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mais - maailma üks olulisematest ja enamlevinud kultuuridest

Mais - maailma üks olulisematest ja enamlevinud kultuuridest
Foto: Postimees/Scanpix
Aastas kasvatatakse seda terasaagina kokku ligikaudu 1 miljard tonni, millest suurimad tootjad on kaks maad: USA 35% ja Hiina 21%. Teised enamlevinud piirkonnad on Brasiilia 7%, EL 6% ja paljud teised maad kõik igaüks alla 3%.

Enamlevinud kultuurile kohaselt on ka sordiaretajad maisiga tublisti vaeva näinud ning tunduvalt on arenenud nii selle saagikus, kvaliteet kui ka vastupidavus erinevatele kasvu- ja kliimatingimustele. Eelkõige on laienenud kasvatuspiirkond troopilistelt aladelt üha enam parasvöötme jahedamate temperatuuride suunas.  

Maisi areng 10 tuhande aasta jooksul
Foto: internet

Tuhandete aastate jooksul toimus maisi aretus traditsiooniliste ristumiste ja valikute tulemusel Ameerika mandril ning hiljem ka Euroopas. Esimesed hübriidsordid tulid põldudele Prantsusmaal kuuekümnendatel ja üheksakümnendatel aretati esimesed GMO sordid. Aastast 1999 algas nende kiire võidukäik. Eriti laialdane oli kasutuselevõtt esimestel aastatel ning ligikaudu 10 aastaga saavutasid GMO sordid kuni 90% maisi kasvupinnast ning sellele tasemele on ka nende levik jäänud. Taolise kiire ja suure populaasuse tagas see, et herbitsiidi Roundup taluvus tagas väiksemad kulud umbrohutõrjele ja mullaharimisele. Sellega omakorda saavutati madalam omahind ja suurem tulukus.

Maisi terasaagid (bu/acre) USA-s sinine joon ja GMO sortide osatähtsus (%) punane joon.
Foto: USDA

USA-s on maisi saagikus ja kogutoodang läbi aastakümnete stabiilselt kasvanud ning enamtoodetu on suuremas osas läinud bioetanooli tootmiseks. Sööda- ja toidumaisi kogused on vähem muutunud. Tänaseks kasutatakse seal söödaks 38% maisist ning veidi enam ehk numbrites väljendades 132 miljonit tonni kulub bioetanooli tootmiseks. Võrdluseks Eesti toodab aastas 1 miljon tonni teravilja ja Baltimaad kokku ligkaudu 10 miljonit tonni. See tähendab seda, et USA-s kasutatakse praegu ainuüksi bioetanooli tootmiseks maisi kogustes, mis on võrdne 132 kordse Eesti aastase teravilja kogutoodanguga. Kui veel kümmekond aastat tagasi oli maailma suurim bioetanooli tootja Brasiilia oma suhkrurooga, siis tänaseks toodab USA bioetanooli juba üle kahe ja poole korra enam.

Ka EL on võtnud eesmärgiks arendada biokütuseid ja asendada aastaks 2020 transpordis kasutatavas kütustes 10% taastuvkütustega e. lisada nafta baasil toodetud bensiinile ja diislile biokütust. Rootsis ja Soomes on selle osatähtsus juba praegu üle 20% ning EL keskmiselt 7-8% . Eesti on selle kasutuselevõtult kindalt EL kõige viimane: biokütust on meil transpordil vaid 1-2%.

Miks on siis kogu maailmas mais nii populaarne? Eelkõige on selle peamiseks põhjuseks suur saagipotensiaal. Tavateraviljadega võrreldes võib öelda, et samade kulutustega saadakse kuni 2 x enam. Näiteks kui nisu maailmarekord tootmispõldudel on 16,7 t/ha, siis maisi terasaagil 35 t/ha. Ligikaudu analoogiline erinevus on ka keskmiste saakide võrdluses. Suurimal maisikasvatusmaal USA-s on saagikus aastate jooksul stabiilselt ja tunduvalt kasvanud. Kui 1980.aastal oli maisi saagikus veel ligikaudu 100 bu/acre (6,7 t/ha) siis 2016.aastal juba 170 bu/acre (11,4 t/ha). Euroopa keskmine teraviljasaagikus on aga püsinud juba mõnikümmend aastat 5-6 t/ha vahemikus ning räägitakse ka juba saagikuse stagnatsioonist, milleni on viinud poliitilised otsused ja regulatsioonid. Öeldakse juba ka nii, et Euroopa põllumajandusest võib taoliselt muuseumi põllumajandus saada kui selliste piirangutega jätkatakse ning ülejäänud maailmaga konkureerimine saab olema üha raskem.

On põuakindel. Maisi teine väga suur pluss on selles, et oma kasvuks ja arenguks vajab ta vähem vett kui teised kultuurid ehk siis põuakindlus võrreldes teiste taimedega on tunduvalt parem. Üheks GMO aretuste suunaks ongi just enam põuda taluvate uute sortide aretus. See on väga oluline, kuna puhta mageda vee kättesaadavus on ülemaailmselt peamine saaki limiteeriv faktor.

Uued sordid on lühema kasvuajaga. Maisi geograafiliselt laialdasem levik on saanud toimuda tänu selle, et sordiaretajad on aretanud sorte, mis on lühikese kasvuajaga ehk varased ning neid saab kasvatada täisküpseks ka lühikese suvega ehk siis ka Eesti tingimustes. Leedus ja Lõuna-Lätis on ka praegu põllumehed juba maisi teradena kombaininud. Suurim maisi energiasaak saadakse aga taimiku tervikkoristamisel terade piim-vahaküpsuses. Selle tõttu siis ka Kesk- ja Põhja-Euroopas kasvatatakse kaunis palju silomaisi eelkõige biogaasi reaktorite tarbeks.

Silomaisi koristati EL-s 2015.aastal 6,2 miljonilt hektarilt. Suurim silomaisi kasvataja on Saksamaa 2,1 miljonil hektaril, lisaks Prantsusmaa, Poola, Itaalia ja Tšehhi. Need maad kokku kasvatavad kolveerandi Euroopa silomaisist. Nendes maades on olnud masi kasvatamine juba vana traditsioon, kuid suurim silomaisi kasvupinna muutus aastatel 2010 kuni 2015 oli EL-s Eestis +105,2% ja Lätis +54,1%.

Maisisorte klassifitseeritakse temperatuuri nõudluse alusel ehk siis täisküpsuseks vajaliku kasvuaja pikkuse järgi. Taolist jaotust nimetatakse FAO numbriteks, mis jagunevad 100 kuni 900 vahele. Mida väiksem number, seda lühem kasvuaeg ja vastupidi, pikem kasvuaeg suuremate numbritega. Üldjuhul on pikema kasvuajaga sordid saagikamad, kuna neil on rohkem aega kasvada. Mis tähendab seda, et peame valima Eestis kasvatamises sordid, mis ei oleks mitte just kõige lühema kasvuajaga, vaid oleksid saagikad ja samas jõuaksid ka valmida vähemalt vahaküpseks.

Maissortide jaotused FAO numbri alusel
Foto: FAO

Sordivõrdlusi sellise eesmärgiga on Eestis maisisortidega tehtud juba aastaid. Ka käesoleval aastal saab näha Baltic Agro organiseerimisel enam kui 15 sordi võrdlust Muuga PM põllupäeval 21.juunil ning lisaks septembris koristuseelselt.

Suurematel pindadel kasvatades on otstarbekas kasutada kahte või enamat sorti. Mõni aasta on ühele sordile väga soodus ja teisele mitte nii väga ning samas võib ka väike kasvuaja erinevus anda sobiva koristuskonveieri. Sortidest tasub eelistada taoliseid, mis kattelehtedega paremini katavad tõlviku, et meie vihmaste sügisilmadega vähem teradel hallitusseeni saaks areneda.

Eelmistest aastatest on häid tulemusi saadud meil sortidega Regain ja Drim. Uuem sobilik sort oleks P8105 firmalt Pioneer, mille FAO number on 170. Seeme on pakendatud ühe hektari portsudena.      

Vajab eritehnikat. Maisi kasvatamiseks on vajalik spetsiifiline põllumajandustehnika, kuna nii terad kui taimed erinevad tunduvalt tavateraviljadest. Selle kultuuri juures ilmneb eriti selgelt põllumajanduslike teenustööde mõtekus. Kui sajale lüpsilehmale maisisilo valmistamiseks on vaja veidi enam kui 20 hektarit maisipõldu, siis pole mingit mõtet soetada selle pinna tarbeks omale spetsiifilist maisikülvikut, vaheltharijat, kombaini jne. Kaasaaegne maisi täpiskülvik paneb iga tera just õigesse kohta ja reguleerib GPS seadmete abil eraldi igat külvirida. Ühe päevaga saab külvata 50 kuni 100 ha, s.t. omale masinat ostes oleks sellele rakendust sõltuvalt pinnast aastas vaid 1 kuni 3 päevaks.

Mais on aeglase algarenguga ning tugevale juurestikule ja taimikule aluse panemiseks on soovitatav kasutada erinevaid stardiväetisi. Kevadel jaheda mullaga on taimedel raske fosforit omastada. Selleks kasutatakse stardifoforina monoammooniumfosfaati (MAP) või diammooniumfosfaati (DAP) koguses kuni 150 kg/ha. See tuleb maksimaalse efekti saamiseks anda mulda paiklikult seemne lähedale. Osad külviteenuse pakkujad laotavad stardiväetise mullapinnale, kuid siis on efekt väike. Enamasti kasvatavad meil maisi piimakarjakasvatajad ja siis on neil olemas ka orgaaniline väetis. Parim tulemus saadaksegi orgaanilise väetise (kas tahke või vedel) ja mineraalse väetise koostoimel. Sealjuures tuleks hoiduda lägaga üleväetamisest. Paljud ütlevad, et panevad vedelväetist hektarile mitmekümneid tonne, sest ega mais ju ei lamandu ja omastab orgaanikat hästi. Rohke terasaagi (tärklise ja energia) saamiseks ei tohiks aga vedelsõnnikut kasutada mitte enam kui 30 t/ha, sest suuremate annuste puhul jääb liialt palju orgaanilisest lämmastikust taimedele kasutada suve teisel poolel. See aga stimuleerib liialt vegetatiivse rohelise taimemassi kasvu ja terasaak (energia) võib jääda tagasihoidlikumaks.   

Mais on kultuur, mis vajab oma kasvuks ja arenguks tsinki. Selle otstarbega kasutatakse teist spetsiifilist stardiväetist TurboSeed Zn, mida doseeritakse seemnete juurde väikeses koguses 15-25 kg/ha.  

Kuna maisi külvatakse laia reavahega, siis vaheltharimine on üks väga positiivne agrotehniline võte: sellega õhustatakse mulda, hävitatakse umbrohtusid ning samaaegselt on võimalik kasutada ka täiendväetamist. Tsentrifuuglaoturiga hajusalt täiendväetamisel satuvad väetisegraanulid taimede lehekaenlasse ja tekitavad põletusi. Vaheltharijaga täiendväetamine on taimikule ohutu ja väetise efektiivsus maksimaalne.  

Taimekaitses on meil maisi puhul kõige olulisem ubrohutõrje, kuna väikesed maisitaimed on aeglase arenguga ja ei suuda umbrohtudega konkureerida. Selle tõttu ei tasu koonderdada herbitsiidi kulunormiga, parima tulemuse annab täisnormi kasutamine. Samas on mais tundlik kultuur ning herbitsiidid tuleb kasutada õigel ajal ja õiges koguses.

Spetsiaalsete maisikoristuskombainide ja heedrite ostmise ja teenustööde valiku vahel tasub jällegi kulusid hinnata. Aasta aastalt on Baltic Agro põllumjandusteenused silomaisi koristuse teenust laiendanud ning pakub seda võimalust juba kuue spetsiaase suure jõudlusega kombainiga. Lisaks pakutakse vajadusel abi ka vedamisel ja tallamisel.

Loomade söötmisel peab arvestama sellega, et maisisilo oleks piisavalt kogu aastaks, kuna loomadele on oluline toidulaua stabiilsus. Parim tulemus saadakse kui kasutatakse maisisilo suhtes 50:50 rohusiloga. Mais sileerub ja muutub stabiilseks 30 päeva jooksul, kuid hoidla avamisega ei tasuks siiski kiirustada. Reegel on, et mida suurem on maisisilo kuivaine ja küpsem tera, seda kauem tuleks oodata söötmise alustamisega. 

Eestis kasvatatakse maisi ligikaudu 8 tuhandel hektaril. Sellega saadakse lüpsikarjale odavaim energiasööt, asendades edukalt traditsioonilist jõusööta ning saadakse madalam piima omahind.

 

EL riikide transpordi kütustes kasutatud biokütuste osatähtsus
Foto: Eurostat

Margus Ameerikas

arendusdirektorBaltic Agro AS

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960