Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 12. juuni 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Samas põllumajandusmaa pind on olnud pikalt tõusutrendis. See on kümne aastaga suurenenud statistikaameti andmeil üle 88 000 hektari, sh viimase kolme aastaga üle 37 000 hektari ja ulatub nüüd 995 000 hektarini.

Pideva kontsentratsiooni kasvu tulemusena on Eesti põllumajanduses kujunenud struktuur, kus 1300 majapidamist ehk 8% majapidamiste koguarvust annavad 81% põllumajanduse toodangust. Nende valduses on 67% kasutatavast põllumajandusmaast ja 81% loomakasvatusest loomühikute arvestuses.

Hoolimata väikemajapidamiste arvu pidevast vähenemisest, iseloomustab Eesti põllumajandust jätkuvalt nende suur osatähtsus. Alla 4000eurose majandusliku suurusega majapidamisi on küll 54% majapidamiste üldarvust, kuid nad annavad kõigi peale kokku vaid alla 2% kogu põllumajanduslike majapidamiste standardtoodangust. Kui tootmise kontsentreerumine suurematesse majapidamistesse on omane kogu Euroopa Liidule, siis suur väikemajapidamiste osatähtsus koos minimaalse toodangumahuga on rohkem iseloomulik Ida-Euroopa riikidele.

Koos tootmise kontsentratsiooniga on aasta-aastalt suurenenud ka rendimaa osatähtsus. Kui kümme aastat tagasi oli rendimaa osatähtsus 55% põllumajandusmaast, siis mullu juba 65%. Rohkem rendivad põllumajandusmaad suuremad juriidilised isikud.

Kui alla kümnehektariste majapidamiste põllumajandusmaast hõlmab enamiku ehk 77% oma maa ja 50–100hektaristel on oma maad umbes 35% (ülejäänu on rendimaa ja muu valdus), siis üle sajahektarilistel majapidamistel jääb oma maa osatähtsus ainult 30% kanti ja põhiosa on rendimaa.

Allikas: statistikaamet