Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 16. juuni 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõrreliste umbrohtude (tuulekaer, orashein jt) tõrjeks saab kasutada hernel ja oal nt Agil 100 EC’d ja Targa Super’it. 

Suviraps on sel kevadel paljudes kohtades väga ebaühtlaselt tärganud, põhjuseks tärkamisaegne kuiv periood. Suvirapsil saab veel umbrohutõrjet teha, kuna taimik on paljudel veel päris väike (2-3 pärislehte), tärkamisjärgselt saab kasutada mitmeid tooteid, lisa saab lugeda taimekasvatusalastest nõuannetest nädal 22 (SIIT). Südamele tahaks panna, et kui teil on ristõieliste probleem (põldsinep ja põldrõigas) suvirapsis ja kui umbrohud on juba nii suured, et õienupud peal, pole mõtet enam neid Salsaga tõrjuma minna, kuna efektiivsus võib jääda väga kehvaks.

Talinisu haigusetõrje

Taliviljad on ka väga ilusad. Rukis ja talioder juba õitsevad. Talinisul on lipuleht väljas ning haigusetõrjeaeg on käes. Talinisul on väga oluline säilitada tervena kolme ülemist lehte. Tera täitumise ajal (see on kuue kuni seitsme nädala jooksul) on kuni 80% saagist mõjutatud fotosünteesist. Haiguste tõrje aitab vältida lehtede ehk rohelise massi kaotust. Tavaliselt tehaksegi nö T2 pritsimine lipulehe faasis, kuid haiguste mitteesinemisel võib seda ka natuke edasi lükata. Üldiselt on pritsimise jaoks liiga vara, kui leht pole täielikult välja kasvanud, tulemuseks on lehe ebapiisav kattuvus pritsimislahusega ja seega vähene kontroll haigustele. Pritsimisega on jäädud liiga hiljaks, kui haigus on juba lööbinud, eriti nende fungitsiidide puhul, millel on kaitsev toime. Peale viljapea väljumist lehetupest, hakkavad paljud haigused suhteliselt tugevalt lööbima, kuna nakatumine toimub tavaliselt lipulehe staadiumis, siis on nad sageli varjatud kujul ning silmaga me seda ei näe. Kui haigused on tabanud juba lipulehte, soodustab see kasvuperioodi kiiremat lõppemist, tekib nn hädaküpsus. Tulemuseks on kõlujad ehk peenikesed terad, kuna need ei jõua viljapeas välja areneda.

Optimaalsel ajal tehtud teine pritsimine annab maksimaalse kaitse lipulehele ning hävitab varjatud nakkuse teiselt lehelt, mis on eelmisest tõrjest pääsenud. Vähem tähtis pole ka esimese ja teise pritsimise vahele jääv aeg. Kui pritsimiste vahele jääb üle kolme nädala siis haigustõrje efektiivsus langeb, eriti kui on tegemist soodsate tingimustega ja kiire arengutsükliga haigustega nagu näiteks jahukaste, samuti roostehaigused.

Sobivaid fungitsiide on väga palju, hea on kasutada füsioloogilise toimega tooteid, mis aitavad taimedel ilmastikust või pritsimistest tulenevast stressist paremini üle saada, mõned soovituslikud variandid: Siltra Xpro, Zantara, Amistar Xtra, Credo, Ceriax, Viverda, Adexar jne. Tooted aitavad parandada vee ja lämmastiku omastamist ning toetada juurestiku arengut aidates säilitada tugeva ja elujõulise taimiku. Märgatud on ka rohendavat efekti, mis tähendab rohkem klorofülli energia (ehk saagi) tootmiseks.

Suviodral võrklaiksus

Suviteraviljad on kasvuhoos ja juba oleme märganud ka esimesi taimehaigusi. Mõnel pool on oder nakatunud odra-võrklaiksusesse (Pyrenophora teres). Eelkõige on võrklaiksuse varajane nakatumine tingitud kasvutehnoloogiast.

Esmase nakkuse peamiseks allikaks on seenemügarad kõrretüül, seetõttu peavad olema eriti tähelepanelikud need, kes viljelevad minimeeritud mullaharimist. Niiske keskkond, esmase nakkuse hulk ning sordi vastuvõtlikkus mängivad olulist rolli haiguse levikus.Saagikadu võib olla 10-25%, varajase kahjustuse korral isegi 40%. Haigustunnused ilmuvad esmalt väikeste ümarate või piklike täppidena, mis peagi pikenevad kitsasteks tumepruunideks võrgutaolisteks laikudeks. Täpp-vormi puhul on laigud tumepruunid, ümarad kuni piklikud klorootilise servaga.Vajadusel tuleks kasutada võrklaiksuse tõrjumiseks sobivaid tooteid. Paljud fungitsiidid on võrklaiksuse vastu efektiivsed, näiteks võib kasutada järgmiseid tooteid: Rubric, Amistar Xtra, Zantara, Prosaro, Tilt 250 EC, Input, Menara, Archer Top, Epox Top, Falcon Forte, Duett Ultra, Maracas jt.

Hernes ja põlduba

Kvaliteetse herne ja põldoa kasvatamisel on olulisel kohal soodsate kasvutingimuste tagamine ning haigusetõrje. Kuna kasvupinnad on viimastel aastatel suurenenud, ei pääse paljud ka herne kasvatamisel haigusetõrjest, mida varasemalt praktiliselt ei tehtud.

Kuigi veel hernes ega põlduba ei õitse, on aeg hakata mõtlema, mida kasutada haiguste vastu, et saada terve seeme ning turustada seda võimalikult kõrge hinnaga. Nii kollase herne kui põldoa kvaliteedi määramisel on oluline visuaalne välimus. Kollane hernes müüakse toiduks, mistõttu hernetera välispind peab olema kahjustamata ja laikudest võimalikult puhas.

Kas põlduba läheb toiduks või söödaks, on üheks olulisemaks kriteeriumiks, samuti oaseemne väljanägemine. Laiksus/plekilisus on toiduoal lubatud max 5%. Mida puhtam on põldoa seeme, seda suurem on tõenäosus, et põlduba läheb toiduklassi. Oluline on ära märkida, et toiduoa hind on olenevalt aastast ca 20-30€ tonni kohta kõrgem kui söödaoal.

Praegu on sobiv aeg anda soovi korral lehe kaudu väetisi ning teha kõrreliste umbrohutõrjet, sageli saab need tööd ühildada. Liblikõielistel loetakse võtmeelementideks magneesiumi (Mg), mangaani (Mn), boori (B) ja molübdeeni (Mo). Magneesium suurendab saagikust ja parandab kvaliteeti. Mangaan parandab vastupanuvõimet haigustele ning külmadele. Lisaks suurendab saagikust ja parandab kvaliteeti. Boor soodustab õitsemist ning kaunade arengut ja täitumist. Samuti suurendab saagikust ning parandab saagi kvaliteeti. Molübdeen on oluline juuremügarate arengul, kuna suurendab nende arvu, soodustab lämmastiku fikseerimist, suurendab saagikust ja parandab saagi kvaliteeti.

Levinumad haigused hernel ja põldoal ning nende tõrje

Põldoa-šokolaadilaiksus (Botrytis fabae) on väga laialt levinud ja tavaline haigus põldoal, mille intensiivsus varieerub aastast aastasse. Haigus areneb intensiivselt suure (80...90%) õhuniiskuse korral, optimaalne temperatuur 15...18°C. Haiguse areng sõltub ilmastikust, kuiva ilmaga seene areng pidurdub. Tavaliselt näeme haiguslaike juulikuus. Põldoa lehtedele tekivad algul väikesed šokolaadipruunid, korrapäratu kujuga, selge punaka piiriga laigud. Vartel ja kauntel esinevad punakas-pruunikad triibud. Tugevasti nakatunud lehed ja taimed hukkuvad, haigestumisel on vastuvõtlikumad noored ülemised lehed. Isegi nõrgal nakatumisel kaunte arv väheneb. Kasvuhooajal levib tuule, veepritsmete ja putukate abil. Haiguskindlust tõstab kaaliumväetiste andmine.

Laikpõletikku võivad põhjustada erinevad haigustekitajad (Mycosphaerella pinodes, Ascochyta fabae, Ascochyta pisi). Haigus nakatab nii uba, hernest kui ka teisi liblikõielisi kultuure. Nakkus on ohtlik tõusmejärgus, kus haigus võib üle minna varrelt kasvukuhikule ja põhjustada taime hukkumist juure mädanemise tagajärjel. Kasvuaegselt tekivad taime lehtedele, vartele, kauntele ja seemnetele ümmargused või piklikud, algul pruunid ja hiljem keskelt heledamad tumepruuni servaga laigud. Haigusesse nakatumist soodustab suur õhuniiskus (90...100%) ja temperatuur 15- 20°C. Haigusetekitajad säilivad seemnetes 5...10 aastat, taimejäänustel kuni üks aasta. Kasvuhooajal levib haigustekitaja tuule ja veepiiskade abil.

Kuidas ja mis toodetega oa ning herne haiguste vastu võidelda, loe pikemalt SIIT. 

Tiiu Annuk

agronoom-nõustajaScandagra Eesti AS