3. august 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börs: Mis toimus esimesel poolaastal toormeturul?

Börs: Mis toimus esimesel poolaastal toormeturul?
Foto: Postimees/Scanpix
Euroopa nisuhinnad kõikusid tublisti ning piimaturul jätkus taastumine üle kivide ja kändude. Raps näitas aasta alguses tugevust, aga on viimastel kuudel tugevalt odavnenud. Nafta kiire hinnalangus muutis ka bensiini odavamaks.

Piimaturul jätkus kevadel taastumine

Piimaturul algas taastumine juba eelmise aasta keskel, mis jätkus ka selle aasta esimesel poolaastal. Tõsi, Euroopas hinnad siiski veidi langesid, vaatamata sellele, et kevadel toimus tubli taastumine.

Suuremas mastaabis on hinnatõusu põhjuseks väga madalale langenud hinnad, mis sundisid paljusid piimafarme oma tootmist koomale tõmbama.

Näiteks Uus-Meremaa piimaturu gigant Fonterra prognoosis detsembris, et tootjatelt kogutakse 2016-17 hooajal kokku 7 protsenti vähem tahket piima kui mullu. „See näitab, kui raskesse olukorda on paljud piirkonnad sattunud,“ teatas Fonterra.

Jaanuaris hinnad veidi langesid, sest Hiina ostmine hakkas taanduma. Pikaajaliselt on hiinlaste import aga positiivses trendis, mis on piimaturule pidevalt tuge pakkunud.

Veebruari lõpus hakkasid hinnad uuesti odavnema ning paljud turuosalised hakkasid kartma, et piimahindade taastumine oli ajutine ning peagi jõutakse tagasi 2016. aasta kevade või isegi 2015. aasta suve lõpu madalseisu.

Märtsi alguses toimunud GlobalDairyTrade oksjonil langesid hinnad lausa 6,3 protsenti, sest Uus-Meremaa tootmine hakkas soodsate ilmastikuolude tõttu uuesti tõusma.

Aprillis hakkasid hinnad uuesti tõusma, sest maailma suurimat piimaeksportijat – Uus-Meremaad – tabasid suured üleujutused, mis piirasid tootmist. „Tõsi, hinnad on madalamal kui 2017. aasta alguses, aga tundub, et põhi on leitud,“ ütles Westpac Banki ökonomist Satish Ranchod.

Märkimisväärne on olnud või hinnatõus, mille on põhjustanud eelkõige asjaolu, et Aasia riikide inimesed tarbivad aina enam kooke ja muid maiustusi, mis on tõstnud rammusamate piimatoodete hindu.

Selle aasta esimesel poolaastal odavnes kooritud piimapulbri hind Euroopas 11 protsenti, 1990 euroni tonnist. GlobalDairyTrade indeks kallines sama ajaga aga 5 protsenti.

Hinnamuutus GDT piimahindade indeksis (protsentuaalne). Allikas: GDT.
Foto: Äriäev AS

Nisuhinnad on olnud esimesel poolaastal volatiilsed

Euroopa nisuturg on olnud esimesel poolaastal küllaltki volatiilne, sest ilmastikuolud ja turgude meeleolud on pidevalt vaheldunud.

Aasta alguses tekitasid globaalsel turul muret eelkõige ilmastikuolud, mis panid ka Euroopa toidunisu hinna kallinema.

Nii USAs kui ka Euroopas kardeti kuiva ja külma ilma tagajärgi. Kesk- ja Ida-Euroopat tabas jaanuari alguses väga külm ilm, kõige rohkem mõjutas see Ungari olukorda.

„Ungari olukord on veel kõige halvem, sest seal ei olnud praktiliselt üldse lund, mis oleks nisu kaitsnud,“ teatas konsultatsioonifirma Strategie Grains toona. Hispaanias ja Prantsusmaal olid põhjavee tasemed küllaltki madalad.

Veebruari lõpus aga selgus, et külma ilmaga seotud kaotused on Euroopas oodatust väiksemad, teatas Euroopa Komisjon toona. „Külmakahjud on küllaltki piiratud, vaatamata sellele, et mitmetes riikides on vastu võetud kaotusi,“ teatas komisjon.

Märtsi alguses jõudis Pariisi toidunisu hind seitsme kuu tippu, 176,5 euroni tonnist, sest Egiptus tegi Euroopast mitmeid suuri oste. Märtsi lõpus langes toidunisu aga 163 euroni tonnist (kõige aktiivsem futuur), sest ilmastikuolud paranesid ning mitmed analüüsifirma tõstsid üksteise järel toodanguprognoose.

„Toidunisu hind on surve all olnud juba mitmeid päevi,“ avaldas Commerzbank aprilli alguses. Euroopa Komisjon teatas samal ajal, et ELi saagiootused on paranenud ning külmakahjud on minimaalsed. Suuresti tiris Euroopa hindu alla ka USAs toimunud odavnemine.

Aprillis olid ilmastikuolud aga jälle ebasoodsad – Euroopat tabas külm ilm. Saagiootusi vähendati ja hind hakkas uuesti tõusma. Juunis jõudis Euroopasse kuumalaine, mis viis hinnad viimase aasta kõrgeima tasemeni. Mitmed analüüsifirmad on oma prognoose vähendanud.

Pärast volatiilset poolaastat on nisu sisuliselt samal tasemel, kus see oli aasta alguses – Pariisi toidunisu kallines vaid 0,1 protsenti ning juuni lõpuks maksis tonn 175,25 eurot.

Pariisi toidunisu hind
Foto: Äripäev AS

Raps jätkas aasta alguses tõusu, aga hakkas hiljem taanduma

Euroopa rapsiseemnete hind jätkas aasta alguses tõusu, vaatamata sellele, et Euroopa Liidule prognoositi toodangu kasvu. Eelnevad kaks aastat oli toodang langenud.

Ka üldiselt oli turul kitsas olukord, sest globaalne toodang oli langenud juba kolm hooaega järjest ning see hakkas mõjutama ka varusid. Näiteks USA põllumajandusministeerium prognoosis veebruaris, et ELi varud langevad kümnendi madalaima tasemeni.

Hindu toetas ka Ida-Euroopa külm ilm, mis kahjustas saaki – veebruari keskpaigaks oli selge, et kahjud tulevad ning näiteks Strategie Grains alandas ELi rapsiseemnete toodanguprognoosi. Vahepeal tõusis rapsiseemnete tonnihind ka 427 euroni.

Rapsiseemnete hindu toetas ka külvipinna vähenemine, mis oli tingitud eelkõige sellest, et Euroopa Liit keelas ära neonikotinoidid (putukamürk), mis pani maakirbu levima. Paljud põllumehed ei tahtnud võtta rapsi külvamise riski, sest neil ei olnud piisavalt vahendeid kahjuritega võitlemiseks.

Märtsi alguses hakkasid hinnad aga kiiresti odavnema, sest ilmastikuolud ning saagiootused paranesid, mille tõttu tõstsid analüüsifirmad ka oma toodanguprognoose.

Kokkuvõttes odavnes rapsiseemnete hind poolaastaga 6 protsenti, 358 euroni tonnist.

Rapsi hind
Foto: Äripäev AS

Kakao, kohv ja suhkur odavnesid

Robusta kohvi hind odavnes poole aastaga 4 protsenti ning tonn maksis juuni lõpuks 2073 dollarit. Langust peetakse aga ajutiseks, sest prognoositakse, et kohviturul on sellel aastal defitsiit. Tootmist on seganud eelkõige kehv ilm.

Kakao hind alustas aastat aga langusega, sest prognoositi, et Lääne-Aafrika regiooni toodang saab olema väga suur ning turul saab olema sellel hooajal ülejääk. Lääne-Aafrikas toodetakse 70 protsenti maailma kakaost.

Rabobank prognoosis aasta alguses, et kakao hind on langenud liiga madalale ning see aitab nõudlust tõsta. Nõudluse kasv peaks omakorda viima hinna selle aasta lõpuks aga 2340 dollarini tonnist. „Madalamd hinnad peaksid suurendama tuleviku nõudlust,“ teatas pank. Kohvile prognoosisid nad aasta lõpuks aga 2080 dollarist hinda.

Sellegi poolest odavnes kakao poole aastaga lausa 14 protsenti ning tonn maksis juuni lõpuks 1863 dollarit. Nimelt muutus olukord aprillis kiiresti ning saadi aru, et kakao ülejääk saab olema oodatust isegi suurem.

Suhkru futuuride hinnad kukkusid juuni alguses 15 kuu madalaima tasemeni, vaatamata sellele, et Rahvusvaheline Suhkru Organisatsioon hoiatas (ISO), et hinnalangus ei pruugi kaua kesta. Samal ajal prognoosib organisatsioon, et järgmise kahe aasta jooksul on turg ülejäägis.

Suhkruhinnad on märkimisväärselt kukkunud – neljapäevaks kukkus naela hind 14,2 dollarisendini. ISO tõi välja, et saagiootusi see eriti ei mõjuta.

„16sendine hind on Brasiilia jaoks, mis on üks peamisi turujõude, atraktiivne. See on atraktiivne ka importijate jaoks,“ teatas ISO juuni alguses. Organisatsioon prognoosib, et 2017-18 hooajal on globaalne suhkruturg umbes 3 miljoni tonniga ülejäägis.

„Kui tootjad suudavad 2017-18 hooaja tasemeid hoida, siis võib ülejääki oodata ka 2018-19 hooajaks,“ teatas ISO.

Hiina kanaliha import tõuseb, peekonibuum on läbi saamas

Hiina kanaliha import tõuseb, peekonibuum on läbi saamas ning globaalne sealihaturg peaks püsima sellel aastal stabiilsena.

Vaatamata sellele, et tarbijanõudlus väheneb, suureneb Hiina kanaliha import 20 aasta kõrgeima tasemeni, sest riigi enda tootmine on kokku kuivanud, ütlesid USA ametnikud.

Kuna Euroopat ja USAd hoiab tagasi linnugripp, siis saavad sellest eelkõige kasu Lõuna-Ameerika eksportöörid, eriti Brasiilia, teatas USA põllumajandusministeeriumi (USDA) Pekingi büroo.

„Hiina kodumaine tootmine on raskustes, mis tähendab, et tõenäoliselt hakkab import 2017. aastal tõusma,“ teatas büroo.

Sea ribi ja peekoni (pork belly) hulgihind kukkus märtsi alguses ühe päevaga 14 protsenti, mis on suurim kukkumine alates augustist. Sealiha (pork) hind kukkus aga viimase kolme aasta kiireimas tempos. Nõudlus peekoni järele on jahtunud ning tootmiskulud alanevad.

Nõudluse kasv aitas hindadel poole aastaga kahekordistuda. Nüüdseks on peekoni hind tõusnud nõnda palju, et nõudlus on taanduma hakanud.

„See on krahh,“ ütles Ameerika Restoranide Assotsiatsiooni president David Maloni. „Kui hinnad nii kõrgele tõusevad, siis hulgimüügi nõudlus taandub. See ongi praegu juhtumas.“

Nafta hind kukkus tublisti, bensiin odavnes vähem

Nafta hind tõusis aasta alguses pooleteise aasta kõrgeima tasemeni, sest turud olid OPECi ja teiste naftariikide tootmiskärbete kokkuleppe osas optimistlikud.

See optimism oli ka õigustatud, sest OPECi liikmesriigid täitsid oma kohustusi paremini kui paljud ootasid. Veebruari alguses selgus, et jaanuarikuu toodangumahtude järgi võib öelda, et organisatsioon pidas novembris sõlmitud kärpeleppest kinni 93protsendi ulatuses.

Peagi hakkas aga selguma, et USA naftatootjad reageerivad hinnatõusule tootmise suurendamisega. USA naftatootmine suurenes veebruari alguses 9,09 miljoni barrelini päevas ning arvati, et tootmine võib kasvada 10 miljoni barrelini. See nulliks juba OPECi riikide tootmispiirangud.

Saudi Araabia energeetikaminister Khalid Al-Falih hoiatas märtsi altuses „roheliste idude“ eest, mis USA naftatööstuses „liiga kiiresti kasvavad“. Märtsi lõpus kukkus nafta hind kolme kuu madalaima tasemeni – Brent maksis toona 50,14 dollarit barrelist.

Hinnalangus aga jätkus, sest USA tootjad jätkasid oma tootmise kasvatamist. Eriti pessimistlikud meeleolud on turgudel valitsenud just viimastel kuudel, sest USA naftavarud ja -tootmine jätkavad kasvu.

Poolaasta lõikes odavnes Brenti toornafta hind 20,8 protsnti ja WTI kukkus 21,1 protsenti. Kummagi barrel maksis juuni lõpuks vastavalt 46,56 ja 44,05 dollarit.

Bensiini puhul hinnalangus nii suur siiski ei olnud – Rotterdami 95 bensiin odavnes poole aastaga 10,4 protsenti ning tonn maksab 485,5 dollarit.

95 Rotterdami bensiini hind
Foto: Äripäev AS

Autor: Mait Kraun, kaasautor

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960