Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 30. august 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Anne Mere sõnul on toiduhügieeni ja loomade heaolu järelevalveks lihatööstuses igapäevaselt kohal Veterinaar- ja toiduameti ametnikud, kes viivad regulaarselt läbi ka erikontrolle. 

„Aastatel 2012-2016 on amet teinud 49 erikontrolli, mille käigus tehtud ettekirjutustest on loomade heaolu puudutanud vaid üks. Kahtlemata on ka üks juhtum liiga palju, kuid kinnitan, et see probleem on tänaseks lahendatud,“ rõhutas Mere.

Esiteks on tema sõnul tagatud, et tapamajas oleks alati eriolukordadeks varutud sööt, mida hoitakse niiskuskindlas ruumis. Teiseks kontrollitakse sööda heakorda perioodiliselt, et ära hoida selle kvaliteedilangus mistahes muul põhjusel.

„Kolmandaks oleme oma tööprotseduure täpsustanud, et informatsioon kvaliteetse sööda puudumisest jõuaks edaspidi õigeaegselt töötajateni, kes saavad operatiivselt uut sööta hankida. Seega plaan B on paigas ja see on 100% vettpidav,“ kinnitas Mere.

Samas nendib ta, et kahe juhtumi valguses on näha, et kõige suurem risk loomade heaolule on tehnika tõrkumine ning asjaolu, et tööjuhised ei anna alati piisavalt selgeid instruktsioone eriolukordadeks.

„Peame oma kõigis tootmisüksustes läbi kaaluma kõik riskid, mis on tingitud nii tehnikast kui ka inimfaktorist, tegema vajalikud muudatused ja investeeringud ning viima läbi koolitused, et kõrvalekaldeid loomade heaolu puudutavatest reeglitest ei esineks,“ ütles ta.