Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 5. oktoober 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

20. juulil toimus Oidermaa Talu seemnekeskuses põllupäev. Näitasime uusi ja juba tuntud sorte ning Syngenta uut fungitsiidi Elatus Era`t tootmiskatses. Milliseid tähelepanekuid põllupäeval tehti?

Herne sorte oli kasvamas üks – kollane, suureteraline ja õige kasvatustehnoloogiaga hästi toiduherneks sobiv ’Audit’. Kui põllupäeval sai kaunasid taime kohta loetud kuni 18, mis on väga hea tulemus, siis peale õitsemise lõppemist oli selleks numbriks lausa 22. Tavajuhul loetakse väga heaks tulemuseks ca 15 kauna taime kohta.

Seeme oli puhitud puhtimisvahendiga Maxim 025 FS ja lisaks kaitsele haiguste vastu andis puhtimine veel ühe eelise – puhitud seemned ei ole hanedele kuigi meeltmööda. Selle aasta eripärana võib välja tuua, et haigustõrjet tasus teha täisnormiga, sest aasta on olnud soodne ebajahukaste levikuks (jahe, niiske ilm).

Kaeradest tekitas enim huvi uus sort ’Niklas’. Sort ’Peppist’ 2 päeva varajasem, visuaalselt selgelt tumerohelisem ja laia lipulehega ’Niklas’ sobib soodsatel aastatel hästi rapsi eelviljaks. Toidukaera puhul mängib olulist rolli sõklasus: kui tavaliselt jääb toidukaerade sõkalde osakaal vahemikku 22-24%, siis ’Niklase’ puhul on see ca 20% ja sort Donna’ puhul lausa 19% ligi. ’Niklase’ lai lipuleht ja varajane areng surub umbrohud hästi alarindesse, mistõttu sobib sort ka mahekasvatusse.

Kaera üldiselt võiks nimetada põllu sanitariks. Teraviljade eelviljana hoiab kaer teraviljahaiguste fooni madalana ning Oidermaa talu kogemus on, et kaer rapsi eelviljana tõstab rapsi saagikust. Tänavune aasta on olnud kaera kasvatamiseks soodne, sest kaerale sobib arenguks hästi meie happelised mullad ning sellesuvised alla 25 oC temperatuurid. Selle tõestuseks on esimesed saagiandmed – saak üle 7 t/ha on väga hea tulemus. Jaheda suve korral on kaera mahukaal reeglina kõrge, mis on oluliseks toidukaera kvaliteedinäitajaks. Kõrge mahukaalu kindlustamiseks on soovitatav teha kaks haigustõrjet, st üks lehtede, teine pähiku kaitseks.

Otradest sai näha juba tuntud ja Eestis enim müüdavat varajast sorti ’Jyvä’, millel varajaste odrasortide seas üks kõrgemaid mahukaale (õige kasvatamise korral vahemikus 650-700). ’Jyvä’ puhul on tähtis tõrjuda jahukastet, samas hiliste haiguste osas on sort vastupidavam. ’Jyvä’ sobib rapsi eelviljaks ning heintaimede rajamisel katteviljana. Uudissordiks oli kuuerealine ’Kaarle’, millel suur tuhande tera mass (vahemikus 45-48) ning mis valmib ’Jyväst’ umbes nädal hiljem. Suure tera tõttu sobib ’Kaarle’ hästi muljumisse. Selle sordi saak on kõrge, kõrs keskmisest tugevam ja ohted eralduvad kergesti. Kasvatustehnoloogias vajab ’Kaarle’ muuhulgas hilisemat kasvu reguleerimist ning haigustõrjet võiks teha kaks korda.

Otrasid ei tohiks külvata liigniiskesse mulda. Suurema saagi annab külv soojemasse pinnasesse ja Oidermaa talus toimub hiliste otrade külv seetõttu kõige viimasena. Varajaseks külviks, kus ilm veel jahe ja muld väga niiske, sobib talu kogemusel alustada kaunviljade ja kaera külviga. Odrasaaki tasub võimalusel ise pikemalt hoiustada, kuna suve alguses pakutakse odrale tavaliselt väga head hinda.

Otrade haigustest on üha enam teemaks ramularioos. Tegemist on otrade hilisema kasvufaasi haigusega, mis ilmub sageli siis, kui viljapea on moodustunud ja taimed õitsemas. Otrade säästuprogrammi korral kasutatakse tihti ühekordset fungitsiidi poole kulunormiga, mis ramularioosi tõrje seisukohast pole mõistlik. Poole kulunormiga fungitsiidi kaitsev toime on lühem ja ramularioosi arengu ajaks pole mõju enam piisav. Teine mure tuleneb lääneriikide kogemusest – poole kulunormi kasutamisel muutub ramularioos küllalt ruttu resistentseks. Seega, kui teete vaid ühekordset odra haigustõrjet, tehke seda registreeritud täisnormiga ja jälgige kindlasti, et fungitsiidi toimespektris oleks ka mõju ramularioosile.

Nisudest sai näha suvinisu ’Quarna’, mis jõudis Eestisse Rootsi põllumeeste soovitusel. Rootsis on ’Quarna’ kasvupind ca 40% kogu suvinisu pinnast ning kuigi sort on küllalt vana, ei ole sellele tänaseni head asendust leitud. Kõrge proteiini ja soodsa langemisarvu tõttu on ’Quarna’ Tartu Milli üks eelistatud sorte, mille eest pakutakse erihinda. Sordi eripäradeks on väga hea vastupidavus juuremädanikele (leidnud kinnitust Eesti praktikas) ning varajane valmimine. ’Quarna’ säilitab langemisarvu ka vihmastel perioodidel, praktikale tuginedes võib öelda, et nädal vihma vahetult enne koristust langemisarvu ei mõjuta. Veel üheks eripäraks on tagasihoidlik kasvukõrgus, seetõttu võiks kasvu reguleerimist teha jaotatult ja poolte normidega, näiteks esimene pritsimine 0,15 l/ha Moddus Start ja teine pritsimine 0,2 l/ha Moddus 250 EC. Teises ringis on hea segada asooli sisaldava fungitsiidiga, sest asoolid ja Moddus koos võimendavad üksteise mõju (nt jahukaste tõrjeks koos 0,5 l/ha Archer Turbo 575 EC kasvufaasis 31-33). Kahel viimasel aastal on ’Quarna’ saanud ka Kevili PÜ proteiiniauhinna kui kõige kõrgema proteiinisaagiga nisu.

Lisaks sortidele sai põldkatsetes näha Syngenta täiesti uue toimainega fungitsiidi Elatus Era. Kui põllupäeval polnud olulist visuaalset vahet veel näha (võrdluses kontrollvariandi ja teiste fungitsiididega), siis mõned nädalad hiljem oli vahe juba selgem. Elatus Era toimeaine solatenolTM üheks eripäraks on liikumine taimes – see jaotub taimes ühtlaselt ega kogune lehtede tippudesse, nii on kogu leht paremini kaitstud. Taimed püsivad kauem terved ja see on alus paremale saagile. Uus toimeaine on eriti hea toimega kõrreliste helelaiksuse ja roostete tõrjel, eelisteks lisaks pikaajaline kaitsening kindel mõju ka tugeva haigustekitajate surve korral või heitlikes ilmastiktingimustes.

Erki Oidermaa, Oidermaa Talu 

Jaanika Mirka, Syngenta Eesti