Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 9. oktoober 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uue juhi sõnum taluliidu liikmetele on selge ja lihtne – enda eest tuleb seista

Kerli Ats: enda eest tuleb seista
Foto: erakogu
Eestimaa Talupidajate Keskliitu asus 1. augustist juhtima Kerli Ats, kes enne seda töötas taluliidu nõuniku ametikohal.

„Väljakutse on tõesti suur. Otsust ametikohta vastu võtta kaalusin üle nädala. Sektor on väga spetsiifiline ja reglementeeritud ning kõige sellega ennast kurssi viia võtab palju aega. Siiski uskusin, et teist korda enam sellist pakkumist ei tule ning julge hundi rind on rasvane või siis haavleid täis,“ ütles Ats.

Uut taluliidu juhti seob maaelu ja talupidamisega kodutalu Surjus, kus tal on plaanis ka ise alustada lihaveisekasvatusega. "2012. aastal ostis mu isa Vello meie perele Surju Luigeveski talukoha. Alates 2015. aasta suvest ongi minu soov alustada seal samas Surjus oma põllumajandusettevõttega, mis tegeleks lihaveiste kasvatamisega. Minu tulevikuplaane toetavad hetkel käimasolevad veisekasvatuse õpingud Olustveres,“ selgitas Ats. „Kokkupuude talude ja maaettevõtlusega on tulnud ka tänu sellele, et olen kirjutanud mitmeid projekte ning äriplaane maaettevõtlusele ning teinud neile finantsanalüüse läbi maaettevõtlus nõustamisbüroo, mille asutasin koos oma EBSi kursusekaaslastega 2016. aasta jaanuaris. Seega on talupidamiste majandamispool mulle läbi paljude ettevõtete juba tuttav.“

Talunikud vajavad jätkuvalt suures mahus investeeringutoetusi

Uue juhi sõnum taluliidu liikmetele on selge ja lihtne – enda eest tuleb seista. „Peagi algavad ettevalmistused Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi toetuste jagamise reeglite väljatöötamiseks. Minu sõnum on, et kui talunikud ise enda eest ei seisa ja oma esindusorganisatsiooni ei arenda, siis jõuavad toetused hoopis teiste sihtrühmadeni. Näiteks suurpõllumehed on Põllumajandus-Kaubanduskoja kaudu väga hästi organiseeritud. Ka keskkonnaühendused teevad juba praegu tugevat lobitööd, et maaelu arengukava toetusi hoopis enam keskkonnaprobleemide lahendamiseks suunata. Tegelikult vajavad talunikud ka järgmisel Euroopa Liidu finantsperioodil suures mahus investeeringutoetusi, aga nende saamiseks tuleb organiseeritult ja jõuliselt tegutseda,“ on Ats veendunud ja valmis selle kõige nimel tegutsema.

Plaanid on suured, aga esmatähtsad tööülesanded on uue juhi sõnul koostöö liikmetega. „ETKLis on vaja arendada otsesuhtlust talunikega, et info jõuaks piisavalt kiiresti ja õiges mahus talunikeni ja et nad saaksid õigeaegselt anda oma tagasisidet, mille ETKL viib poliitikakujundajateni,“ lausus ta.

Plaanis on ka mõned muudatused, et muuta organisatsiooni jätkusuutlikumaks, selleks on vaja luua uusi teenuseid liikmetele ning arendada välja uusi tegevussuundi.

„Kindlasti plaanime jätkata Parima Talutoidu projektiga järgmisel aastal. Oleme saanud kaubamärgi kasutajatel väga palju positiivset tagasisidet ning sellest tulenevalt veendunud projekti olulisusest. Meie eesmärk on läbi erinevate turundustegevuste tõsta tarbijate teadlikust ning aidata leida väiketootjatele müügivõimalusi,“ lisas ta plaanidest rääkides.

Kolm suurt murekohta

Sektoris tegutsejate vananemine, normaalse turu puudumine ja suur investeeringuvajadus – on sektori kolm suurimat probleemi. „Põllumajanduses on kõige suuremaks probleemiks talunike vananemine.  Selle probleemi lahendamiseks on senisest palju jõulisemalt vaja toetada noorte talunike pealekasvu. Teiseks suureks probleemiks on põllumajandusmaa normaalse turu puudumine. Põllumajandusmaa on väga kallis ja muret tegeva tendentsina kontsentreerub põllumajandusmaa suuremate põllumajandusettevõtete kätte. Näiteks noortel, kes soovivad põllumajandussektorisse sisenda on väga keerukas leida normaalse hinnaga põllumajandusmaad, mida rentida või osta. Eelöelduga seonduvalt on suureks probleemiks ka see, et põllumajandusettevõtlus nõuab suuri investeeringuid, aga kasumid on põllumajanduses sageli väiksemad, kui muudes majandusharudes. Selle probleemiga tegelemiseks tuleb jätkuvalt toetada talunike investeeringuid oma ettevõtete arendamiseks,“ selgitas murekohti Ats.

Lõpetuseks lisas Kerli Ats, et vaatamata raskustele on põllumajandus väga huvitav ja pespektiivikas ala ja tema on oma valikuga rahul.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960