Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 27. oktoober 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valitsus kinnitas kutselise kalapüügi võimalused ja tasud 2018. aastaks

Valitsus kinnitas kutselise kalapüügi võimalused ja tasud 2018. aastaks
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Valitsus kinnitas kutseliste kalurite järgmise aasta kalapüügivõimalused ning -tasud. Käesoleva aastaga võrreldes võimalused ei muutu, kuna kalavarude seis on teadlaste hinnangul jäänud üldiselt samaks.

Järgmise aasta kalapüügiõiguse tasumäärad on arvutatud keskkonnatasude seadusega kehtestatud piirmäärasid arvestades. Tasumäärad lähtuvad eelmise aasta püügistatistikast ning enamuses ei ületa 3,5% 2016. aastal keskmiselt püütud kalakoguse harilikust väärtusest püügivahendi kohta. Kastmõrdadel aga on tasu 1,57% 2016. aasta tulust ühe püügivahendi kohta.

Erinevate püügivahendite osas on tasude muutused erineva ulatuse ja suunaga. Rannikumere 42 püügivahendist jääb eelmise aastaga võrreldes tasu samaks või langeb 28 juhul ja tõuseb 14 püügivahendi tasu. Tasude tõus on tingitud suurenenud saakidest eeskätt ahvenapüügil. Näiteks tõuseb järgmisel aastal erinevate ääremõrdade tasumäär Väinamerega piirnevates Lääne, Harju ja Saare maakondades.

Siseveekogudel kasutatavast 63 püügivahendist tõuseb tasu 2018. aastal 21 puhul. Ka siin on näha jõemõrdade tugevat saakide tõusu, seda eeskätt Saaremaal. Tõusu on näha ka sisevetel angerjapüügivahendite osas, mille tasuarvutamise põhimõtteid muudeti vastavalt kaluritega kokku lepitud metoodikale.

Uute püügiõiguse tasumäärade rakendumisel laekub rannapüügist riigieelarvesse ligikaudu 381 000 eurot, mis on ligi 30 000 euro võrra rohkem kui tänavu. Kaugpüügist ja Läänemere traalpüügist laekub riigieelarvesse järgmisel aastal hinnanguliselt ligikaudu 400 000 eurot. Kokku laekub kutselisest kalapüügist püügitasudena ligikaudu 800 000 eurot. Raha kasutatakse kalavarude ja –liikide uuringuteks, järelevalveprojektideks, kalade noorjärkude veekogudesse asustamiseks ning kalade kudealade parandamise kulude katmiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.  

Räime, kilu, tursa ja lõhe püügivõimalused lepiti kokku Euroopa Liidu kalandus- ja põllumajandusnõukogus, Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiriveekogudel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatavad püügikogused lepitakse kokku 2017. aasta novembris toimuvatel läbirääkimistel. Mõlemad nimetatud püügivõimalused kehtestatakse käesoleva määruse muudatusega 2018. aasta alguses.

Eelnõu seletuskirja koos tasude tabeliga leiab siit.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960