Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 1. november 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on hoone suurimaks väärtuseks, et ühest perioodist on säilinud sise- ja väliskujundus. „Hoonet ei ehitatud mitte tüüp-, vaid eriprojekti järgi, mistõttu see sai omas ajas väga moodne – selged geomeetrilised mahud ja vertikaalsete ribidega liigendatud fassaad,“ rääkis Jänes. Ta lisas, et teise korruse saalis on säilinud sisearhitekti ja kunstniku koostöös sündinud interjöör, spetsiaalselt selle maja jaoks Maia Laulu kujundatud mööbli ning Eva Jänese freskodega. „Sisearhitektuur on kiirelt kaduv kunst ja selle taustal on Piira interjöör lausa haruldane. Eva Jänese freskosid on säilinud mujalgi, kuid siin on need heas korras, sest maja on kogu aeg kasutusel olnud, “ ütles Jänes.

1976. aastal valminud modernistliku hoone arhitekt on Arvi Aasmaa. Valmimisjärgselt oli tegu väga moodsa ja komplekse büroo- ja laborihoonega, mis mängis olulist rolli nii kohaliku piirkonna kui ka kogu Eesti veterinaaria arengus. Terviklikke veterinaarkomplekse ei ole sellisel kujul rohkem Eestis ehitatud.

Piira veterinaarravila on kontori- ja administratiivhoonena avalikus kasutuses ka tänapäeval ja selle peamine funktsioon on säilinud, selles tegutseb praegu Lääne-Virumaa veterinaarkeskus. Hoone kuulub Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile.

Ettepanek hoone kultuurimälestiseks tunnistamiseks tehti Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ tulemusel.