Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 27. november 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Puuliikidest istutati enim mändi, mis on Eesti Metsaseltsi juhatuse esimehe ja Maaülikooli metsakasvatuse professori Hardi Tulluse sõnul meie okaspuudest kliimamuutuste suhtes vastupidavaim liik. „Mänd talub hästi nii põuda kui ka liigniiskust, samuti on mänd tormikindlam võrreldes kuusega. Sageli eelistatakse männile aga kuuske, sest suure põtrade arvukuse tõttu süüakse paljudes piirkondades noored männikultuurid lihtsalt ära,“ selgitab Tullus.

Eesti kliimas ja mullatingimustes on metsa uuenemine alati tagatud. See kas istutatakse, külvatakse või tekib looduslikul teel. Ala uuendamise kohustus on metsaomanikule pandud ka metsaseadusega, mis kirjutab ette, et ala peab olema uuenenud viie aasta jooksul. Inimese poolt rajatud metsa lisanduvad ka looduslikult mitmed puuliigid. Looduslikult tekkinud metsade puuliigilist koosseisu reguleerib metsamees hooldusraietega. Eesti metsad on valdavalt pool-looduslikud, osa puid on inimene kasvama pannud, osa puid on loodus lisanud.

„Meie metsad erinevad tugevalt vihmametsadest,“ räägib Tullus maailma metsade uuendamisest. „Sealseid liigirikkaid metsi on pärast lageraiet praktiliselt võimatu samaväärsetena inimese poolt taastada. Seevastu parasvöötme okas- ja segametsad on pärast lageraiet alati asendatavad eelmise põlvkonnaga võrreldes samaväärsete või veelgi liigirikkamate ja majanduslikku tulu andvatena.“

Eesti Metsaselts on mittetulundusorganisatsioon, mille eesmärgiks on avalikkuse metsandusalane teavitamine, ühiskonna metsandusalase teadlikkuse edendamine, koostöö Eesti metsanduse arendamisel ning metsade kestlikul majandamisel ja kaitsel.