Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 2. jaanuar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1. Põllumajandustootjatele maksti üleminekutoetusi

2017. aastal maksti esimest korda pärast kolme aasta pikkust pausi põllumajanduse üleminekutoetusi piimalehmade, ammlehmade ja uttede pidajatele, põllukultuuride ja heinaseemnekasvatajatele kokku 19,9 miljoni eurot. Üleminekutoetuste taastamine on olnud alates 2014. aastast EPKK üks keskseid nõudmisi ametis olevatele valitsustele. Lisaks regulaarsetele kirjadele ja avaldustele on selle nimel korraldatud kolm suurt meeleavaldust ja üks suur allkirjade kogumise kampaania.

2. Piima- ja seakasvatajatele maksti täies mahus välja kriisiabi

EPKK viimaste aastate tegevus piima- ja sealihaturu kriisi tingimustes oli suunatud sellele, et valitsus maksaks EL toetusele lisaks riigieelarvest täies mahus kriisiabi (EL ja Eesti osa kokku 16,2 miljonit eurot). Uus valitsus võttis EPKK nõudmisi kuulda, lisas abipaketile 0,48 milj eurot ja põllumajandustootjatele maksti 2017. aasta kevadel kriisiabi täies mahus välja.

3. Euroopa Komisjon otsustas toetada taimekasvatajaid

Tänavune aasta kujunes taimekasvatajatele ebasoodsate ilmaolude tõttu üsna keeruliseks. Hiline koristus ja suur sademete hulk jättis palju saaki põllule, samuti sai plaanitust vähem teha sügiskülve. EPKK hoidis terve koristushooaja olukorral silma peal, korraldas ulatusliku tootjate uuringu ning teavitas olukorrast nii Maaeluministeeriumi, valitsust kui Euroopa Komisjoni. Mitmetes pöördumistes ja kohtumistel nõuti meetmeid taimekasvatajate olukorra leevendamiseks. Euroopa Komisjon tegigi aasta lõpus ettepaneku eraldada Eestile erakorralise toetusena 1,34 miljonit eurot, mis on kahjude suurust arvestades küll suhteliselt tagasihoidlik summa, kuid kui valitsus lisab sama suures mahus lisatoetuse, on see sektorile juba arvestatav tugi.

4. Seakasvatajatele maksti aretustoetust 

Eelolevatel aastatel tuleks suurt tähelepanu pöörata kriisi tõttu kannatanud sea- ja veisekasvatuse potentsiaali taastamisele ja hoidmisele läbi tõuaretuse toetamise, leidis EPKK möödunud aasta novembris uuele valitsuskoalitsioonile saadetud pöördumises. Valitsus toetas 2017. aastal sigade tõuaretust 2 miljoni euro ulatuses.

5. Otsetoetuste ühtlustamine taas päevakorras

Alanud on arutelud EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle. EPKK on saavutanud tänaseks olulise eesmärgi – otsetoetuste ühtlustamine on taas päevakorda võetud. Otsetoetuste ühtlustamisega tuleb jätkata, märgitakse nii Copa-Cogeca seisukohtades kui Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses. Oleme ebavõrdsete toetuste probleemi rõhutanud mitmes rahvusvahelises põllumeeste deklaratsioonis, samuti kohtumisel volinik Phil Hoganiga ning kahel kohtumisel tema kabineti liikmega. Kõige olulisemaks saavutuseks saab pidada, et toetuste ühtlustamise teema on ära toodud 29. novembril avaldatud Euroopa Komisjoni teatises ÜPP tuleviku kohta, mis on heaks lähtekohaks edasistele otsustele.

6. Traktorid ja liikurmasinad vabastati saateauto kohustusest

Põllumeestele on palju peavalu põhjustanud nõue, et laiade veoste puhul tuleb kasutada saateautosid. EPKK seisis selle eest, et saateautode nõuet leevendataks. Näiteks rõhutasime seda märtsis Riigikogus toimunud Maaelukomisjoni istungil. Juulis allkirjastaski majandusminister määruse, mille alusel saavad kuni 4,2 meetri laiused traktorid või liikurmasinad ning nende haakes olevad sõidukid teedel liikuda vastava loa olemasolul ilma saateautota kui liiklusohutus on tagatud.

7. Mitmed edusammud rohestamise valdkonnas

EPKK esindajad selgitasid septembris Keskkonnaagentuuris Eesti metsasuse erisusega seotud küsimusi, et võimalikult paljud Eesti piirkonnad oleksid vabastatud ökoalade nõudest. Selgitused kandsid vilja ning Maaeluministeeriumi poolt oktoobri keskel Euroopa Komisjonile saadetud Eesti kaardil kasvab oluliselt nende piirkondade arv, kus ökoalade nõuet ei pea enam täitma.Alates 2018.a võib rohestamise nõuete raames kasvatada N-siduvaid kultuure nii puhaskultuurina kui segus teiste kultuuridega (liblikõieliste osakaal segus peab olema >50%). Maaeluministeerium kavatses kehtestada üksikasjaliku loetelu ökoaladel lubatud külvisegudest, kuid EPKK tagasiside põhjal loobus sellest. EPKK leidis, et erinevates tingimustes sobivad erinevad segud ja põllumees peaks saama ise valida, mida ta liblikõielisele juurde külvab.EPKK korduvate ettepanekute tulemusel lisati sellel aastal ka sojauba ökoaladel lubatud kultuuride hulka.

8. Looma- ja linnukasvatajad pääsesid registreeringukohustusest

Keskkonnaministeerium plaanis 1. jaanuarist 2018 kehtestada mahukat paberitööd eeldava registreeringukohustuse 120 looma- või linnukasvatusega tegelevale ettevõttele. EPKK nõudel jäeti paikse heiteallika käitaja tegevuse registreeringut käsitleva määruse nõuetest ajutiselt põllumajanduse valdkond välja.

9. Mahepõllumajandus ja loomakasvatajad said toetust juurde

Aasta alguses arvestas Maaeluministeerium EPKK ettepanekutega maaelu arengukava muutmisel. Ministeerium säilitas koja ettepanekul arengukava rahalise mahu, mis oleks vahendite meetmete vahel ümbertõstmise tulemusel ligi poole miljoni euro võrra vähenenud. Samuti suurendati keskkonna-sõbraliku majandamise meetme kasutamata vahendite arvelt mahepõllumajanduse ja loomade heaolu meetmete eelarveid, kus on vahendeid puudu.

10. Riigikogu karusloomakasvatuse keelustamist ei toetanud

Kevadel hoidis EPKK kätt pulsil karusloomakasvatuse keelamisega seonduval. Koda tellis uuringu, mis näitas, et Eesti inimesed karusloomakasvatuse keelamist ei toeta. Koda tegi aktiivset selgitustööd, et karusloomakasvatusega saaks Eestis jätkata. Riigikogu karusloomakasvatust keelavat seadust ei toetanud.

11. Loobuti nii pakendiaktsiisist kui suhkrumaksust

EPKK väljendas mais muret pakendiaktsiisi tõusu pärast ning toetas paljude teiste erialaliitude nõudmisi sellel teemal. Juunis teatas valitsus, et loobub pakendiaktsiisi kehtestamisest. EPKK ja Toiduliit saatsid juuni keskel Riigikogule pöördumise, milles palutakse peatada magustatud joogi maksu seaduse eelnõu menetlemine. Samuti pöörduti presidendi poole palvega jätta magustatud joogi maksu seadus välja kuulutamata. President jättis seaduse välja kuulutamata. Valitsus on suhkrumaksu teemal aja maha võtnud.

12. Metsaseadus võeti vastu meelepärasel kujul

Riigikogu võttis juunis vastu metsaseaduse muudatused, millega nähakse ette alandada viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanust ja soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie – kasutamist. Muudatused on kooskõlas EPKK ja Erametsaliidu poolt Riigikogule saadetud kirjas toodud soovitustega.

Eesti Põllumajandus-Kaunabduskoda