Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 7. veebruar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maaeluministeerium hakkab koostama põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ning seetõttu anti kohtumisel ülevaate plaanitavatest tegevustest ja ajaraamist. „Arengukava eesmärk on luua võimalused põllumajandus- ja kalandussektori arenguks ja konkurentsivõime kasvuks. Seetõttu kutsume huvigruppe üles arengukava koostamisel kaasa lööma, et põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja teiste valdkondade tulevikusuundades ja eesmärkides aastaks 2030 läbi rääkida ja ühiselt kokku leppida,“ kommenteeris maaeluminister Tarmo Tamm.

Päevakorras olid veel toidu vabatahtliku päritolumärgistuse eelnõu avalik konsultatsioon, erakorraline toetus taimekasvatussektorile, raskustes olevate ettevõtjate kontrollimine erimärgistatud diislikütuse riigiabi meetmes ning ühise põllumajanduspoliitika tuleviku teatis.2017. a oktoobris pöördus Eesti Euroopa Komisjoni poole ettepanekuga maksta erakorralist toetust taimekasvatussektorile erakorralistest ilmastikutingimustest tekkinud kahjude hüvitamiseks ning leevendada rohestamise toetuse põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõuet. Nüüdseks on kinnitatud komisjoni rakendusmäärus, millega eraldati Eestile 1,3 miljonit eurot ning millega makstakse hüvitist ilmastiku tõttu külvamata jäänud ja hävinud taliviljade eest. Rohestamise toetuse erisuse asjus on komisjon koostanud rakendusotsuse eelnõu. „Lisaks otsime võimalusi, kuidas toetada kartuli- ja köögiviljakasvatajaid, kellel osa saagist jäi eelmisel aastal ilmastiku tõttu koristamata,“ teatas maaeluminister Tarmo Tamm.Samuti tutvustas Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban sektorile ÜPP tuleviku teatist, selle esialgseid seisukohti ja edasist ajakava. 2017. aastal algasid aktiivsemad arutelud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku üle. Euroopa Komisjon avaldas 2017. a novembris ÜPP tuleviku teatise ning 2018. a esimeses pooles soovib Komisjon välja tulla mõjuhinnangu ja määruse eelnõudega.„ÜPP tulevik oli üks Eesti eesistumise prioriteete põllumajanduse valdkonnas. Meie eesistumise ajal arutlesid EL-i põllumajandusministrid Tallinnas riskijuhtimise üle tuleviku põllumajanduspoliitikas ning Euroopa Komisjon esitas ÜPP teatise näol oma nägemuse ÜPP tulevikust. Tänane arutelu andis meile sisendit Eesti seisukohtade kujundamiseks ÜPP teatise kohta,“ sõnas Gorban.Toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai andis osalejatele ülevaate Euroopa Komisjoni määruse eelnõust, mis aitab vältida tarbijate eksitamist toidu põhikoostisosa päritolus. „Kui esitatakse viide toidu päritoluriigile või lähtekohale ja see erineb põhikoostisosa päritolust, peab välja tooma ka põhikoostisosa päritolu. Päritoluviitena käsitletakse sõnu, sümboleid ja pilte (nt lipud, kaardid), millest tarbija võib teha järeldusi tooraine päritolu kohta,“ täpsustas Kevvai.Kohtumisel tutvustas Maaeluministeeriumi põllumajanduse tulupoliitika büroo juhataja Liisa Kähr ka vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatusi, mis tulenevad Euroopa Komisjoni määrustest. „Aktsiisisoodustust põllumajandustootjale loetakse riigiabiks,“ märkis Kähr.Komisjon kohustab riike automaatsete maksusoodustuste puhul tegema riigiabi nõuete järelkontrolle. Eelnõuga täpsustatakse, et selliseid järelkontrolle teeb PRIA. Kontrollid peavad olema regulaarsed ja valimipõhised. Üheks kontrollitavaks nõudeks on, et riigiabi ei tohi saada raskustes olevad ettevõtjad – see on tavapärane nõue, mis kehtib enamikus riigiabi skeemides.