Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 1. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Parema üksteisemõistmise saavutamiseks ongi Maaeluministeerium koos partnerite ning sektoriga alustanud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava (PõKa) koostamist. PõKa on sellele arengukavale ministeeriumiseinte vahel antud hellitusnimi ja sellisena meile omaseks saanud lühend. Plaanitav arengukava annab meile visiooni ja tegevussuunad aastani 2030. Meie soov on luua kõigi poolte aktiivsel kaasamisel üheskoos tulevikukirjeldus, mida hakata ellu viima; dokument, millele saaksid tugineda edaspidised otsused, sealhulgas meie vaated Euroopa Liidu ühisele põllumajandus- ja kalanduspoliitikale.

Kõigepealt tuleb loomulikult alustada hetkeolukorra hindamisest: kuhu oleme jõudnud, mida oleme saavutanud ja kus on veel arenguruumi. Lõpptulemusena soovime jõuda olukorrani, kus meil oleks olemas katusraamistik ja sõnastatud peamised prioriteedid, tegevused eesmärkideni jõudmiseks ning viisid saavutatu mõõtmiseks. Arengukava loomine ligi 10 aastaks tundub mõistliku lahendusena kiirelt muutuvate majandusolude ning märksa enam aega nõudvate keskkonnaeesmärkide tasakaalustatud ühitamiseks.

Arengukava arvestagu muutunud oludega

Me teame, milline on raamistik, milles tegutseme. Viimastel kümnenditel on toimunud märkimisväärsed muutused, mis on peamiselt seotud muutuva tehnoloogia, keskkonnaseisundi, kaubanduse liberaliseerimise ja linnastumisega. Palju on muutunud ka inimeste ootused toiduohutusele ning toidu tootmise viisidele.

Võtmeküsimus on, kuidas jõuda olukorrani, kus ka aastal 2030 oleks meil piisavalt inimesi, kelle kutsumus on toidutootmine, seda nii taime- ja loomakasvatuses, kalapüügis ja kalakasvatuses kui ka toiduainetööstuses. Kuidas tagada meie toidukultuuri püsimine ja areng?

Kogu maailmas võime ennustada tarbimise suurenemist, tootmise kontsentreerumist ning globaalse kaubavahetuse osatähtsuse tõusu. Intensiivne tootmine on maailma paljudes piirkondades keskkonnale halvasti mõjunud, halvendanud muldade olukorda ja vähendanud elurikkust. Loodusressursside kestlikum kasutamine on tõusnud keskseks teemaks eriti seoses kliimamuutustega, mille tagajärjel sagenevad äärmuslikud ilmatikutingimused. Globaalne soojenemine muudab kõrbeks järjest suuremaid maa-alasid ning põhjustab piirkonniti ulatuslikku veepuudust.

Meie põllumajandusel ja kalandusel on head eeldused

Eesti võib olla hea, nutikaid lahendusi pakkuv eeskuju jätkusuutlike lahenduste leidmisel, sest Eesti põllumajandust ja kalandust analüüsides on selge, et meil on tootmiseks küllaltki head eeldused. Kuulume maailma tippu põllumajandusliku maa hulga poolest inimese kohta. Meil on kasutada laialdased veeressursid, mis annab meile maailma mastaabis tugeva konkurentsieelise. Erinevate kliimaprognooside kohaselt võib meie piirkond olla üks vähestest, kus tootmistingimused ajas pigem paranevad, ehkki muutunud kliima eeldab ka meilt tootmispraktikate ja tugisüsteemi ümberkujundamist.

Üleilmsel skaalal on Eestil olemas kõrge isevarustatuse tase mitmes sektoris (eriti piim, kala, teravili), mis võimaldab tagada nii kodumaise toidu elanikkonnale kui ka laiema ekspordipotentsiaali mitmes tootmisharus, aidates nii kaasa konkurentsivõime kasvule. Samuti näitavad tehtud uuringud eestlaste tugevat toetust kodumaisele toidule: ligi 90% Eesti elanikkonnast eelistab võimalusel Eesti toitu, ehkki hinnatundlikkusel on toiduvalikutes samuti tähtis roll. Ka biomajandus on Eestis suure potentsiaaliga.

Arengukava koostamisel on oluline kaasamisprotsess

Praegu oleme arengukava koostamise algfaasis: lõpptulemuseni saame aga jõuda ainult siis, kui kõik pooled aktiivselt kaasa räägivad ja mõtlevad. Arengukava koostamisel on oluline kaasamisprotsess. Erinevate huvidega arvestamine võimaldab sõlmida pikemaajalise kokkuleppe, mida poleks tarvis kergekäeliselt uuesti avada.

28. veebruaril toimunud PõKa avaürituse peaeesmärk oli anda kõigile osalejatele ülevaade kavandatud tegevustest ja liikuda koos ühise tulevikuvisiooni poole. Selleks peame endalt küsima: millised märksõnad võiksid iseloomustada Eesti põllumajandus- ja kalandussektorit, maaelu ja toidutööstust aastal 2030? Kuhu soovime end paigutada näiteks telgedel innovaatiline – traditsiooniline, mahule orienteeritud – kõrge lisandväärtusega jne ? Millele peaks keskenduma riik ja kus on kandev roll erasektoril – kes ja mis tingimustel peaks sekkuma ning vastutama? Need küsimused on avatud ja vastused neile ei asu ühes äärmuses, vaid eeldavad kõigilt protsessi osalistelt kompromissipüüdlusi.

Arutelude struktureerimiseks oleme PõKa jaganud kolme laiemasse telge, mida võiks lihtsustatult iseloomustada järgnevalt:

avalik hüve, kus kasusaajaks on kogu Eesti elanikkond ning mille raames tegeleme sellega, et meie loomad ja taimed oleksid terved, toit ohutu ning keskkond hoitud;põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maapiirkondade kestlikkus ja konkurentsivõime, kus vaatame seda, et meil oleksid kvaliteetsed tootmissisendid, toimiv tarneahel ning heas seisus maa- ja rannapiirkonnad;kalandussektori kestlikkus ja konkurentsivõime, mille all mõistame eelkõige kalavarude olukorda koos vee elusressursside tootmise ning väärindamisega.

Mainitud telgi täiendavad horisontaalsete teemadena innovatsioon, inimressursid, keskkond ja kliima ning eksport; arvesse tuleb võtta ka selliseid riigiüleseid eesmärke nagu infoühiskond, regionaalareng, võrdsed võimalused ning riigivalitsemine.

Arengukava koostamise protsessiga saab end pidevalt kursis hoida ning soovi korral kaasa rääkida Maaeluministeeriumi kodulehel.  

Intensiivne töö arengukava koostamiseks kestab suveni ja meie eesmärk on saada terviktekst valmis suve lõpuks. Seejärel peame strateegiat sõltuvalt keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise tulemustest enne vastuvõtmist veel täiendama ning lõpuks esitama selle 2019. aastal valitsusele kinnitamiseks. Soovin meile kõigile jõudu tööle!

Illar Lemetti

Maaeluministeeriumi kantsler