Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 20. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Fokusseerumisest kindlatele sihtturgudele on viimastel aastatel tulu tõusnud, käive on kasvanud pea veerandi võrra. 2016. aastal suurenes müügitulu 25 protsenti, 6,3 miljoni euroni, mullu ligi 22%, 7,3 miljoni euroni. Kasumit teenis ettevõte üle-eelmisel aastal 410 000 eurot (kasumimarginaal 7%), eelmise aasta kasum kujuneb pisut väiksemaks – u 375 000 eurot (marginaal 5%).

Nordic Houses KT-l on Kuusalu vallas kaks tootmisüksust: Kosul toodetakse pre-cut mägimajasid, Kolgal elementmaju. Mullu tarniti 124 mägimaja, mis moodustas käibest 66% ja 44 elementmaja, mis moodustas käibest 26%, ülejäänud tuli ehitustegevusest.

„Viimase kümnendi jooksul oli 2017. aasta Eesti puitmajasektorile tervikuna esimene, kus ekspordikasvu ei toimunud. Meie aga oleme kahe viimase aastaga rahul ja tunneme, et midagi oleme teinud õigesti,“ rõõmustas ettevõtte asutaja, omanik ja tegevjuht Argo Saul. „Ma olin vahepeal ettevõtte juhtimisest mõned aastad eemal, läbisin EBS´i Executive MBA programmi ning kui 2015. aasta lõpus taas juhipositsioonile asusin, tegime omanike ja juhtkonnaga otsuse panna väga selgelt paika oma fookus - milliste toodete ja teenustega ning millistel turgudel konkureerime, ning pöörata senisest enam tähelepanu efektiivsusele, kvaliteedile ja keskkonnaküsimustele – olla vastutustundlik ettevõte.“

Klient hindab täpsust ja kiirust  

Kaubad, mida meie Skandinaaviasse  transpordime, ongi peamiselt erinevad puittooted, väärindatud puit.  Herentes on olnud Nordic Houses KT üks peamisi transpordipartnereid üle 10 aasta. Eestist liiguvad majad Rootsi ja sealt edasi Norrasse. Nordic Houses on kraanad vastu tellinud ja meie ülesanne on olla täpselt kohal. Täpsus ja kiirus on ühe transpordifirma jaoks olulisimad kriteeriumid, et püsida konkurentsis – kliendil ei tohi tekkida mingit seisakut, ei tohi eksida.

Mägimajade transprortimisel, eriti talveperioodil, on ju oma eripära. Majad viiakse mäe otsa, kust avaneb ilus vaade, aga kuidas sinna talvel saada, kui teeolud pole kõige paremad või on arenduste infrastruktuur  veel välja ehitamata? Masinate varustusse kuuluvad jää- ja lumeketid ning saadame Norrasse vaid hästi ette valmistatud oskuslikud juhid. Meie koostöö Nordic Houses´iga on olnud pikaajaline: tunneme teineteist hästi, teame nende vajadusi ja üritame anda endast parima, et neil ei tekiks probleeme müügiga. Herentese autojuhid juba tunnevad neid paiku ja platse, kus maju ehitatakse. Nordic Houses on kümne aastaga kõvasti arenenud, tootmisruume laiendanud, hakanud elementmaju tootma - tegemist on intelligentse ettevõttega.

Rein Aav, Herentes AS juhataja

Saul usub, et ettevõtte eduteguriks ongi täpne fookus. Oli periood, mil Nordic Houses käis oma toodangut tutvustamas erinevatel turgudel, jõuti koguni Indiasse. Nüüdseks on välja valitud neli sihtturgu: Norra, Rootsi, Eesti ja Saksamaa. „Pühendume väiksemale arvule turgudele, aga teeme seda põhjalikult. Maja on piisavalt komplitseeritud toode. Klient otsib kvaliteeti ja usaldusväärsust ning meie ülesanne on end sihtturu normatiivide, regulatsioonide ja tavadega kurssi viia,“ selgitas Saul.

Ettevõtte toodang jaguneb laias laastus kaheks: precut vabaajamajad, mille müügiga tegelevad edasimüüjad ning elementmajad, mille sihtgrupiks on peatöövõtjad ja kinnisvaraarendajad. „Viimased pöörduvad meie poole oma arhitektuurse disainiga ja kui kokkuleppele saame, teevad meie insenerid ja projekteerijat tootmis- ja montaazhijoonised. Klient korraldab enne meie tarnet (ja sageli ka meiepoolset hoonete püstitamist) pinnase- ja vundamenditööd ning pärast eritööd ja lõppviiimistluse. Eritööd on eksporditurgudel sertifitseeritud ning neid teostavad kohalikud firmad,“ kirjeldas Saul tööde käiku.

Norra turg on puitmajatootjatele atraktiivne ja ka jätkuvalt perspektiivikas. Eesti on aastaid olnud Euroopas puitmajade esieksportöör, Norra aga suurim importöör. „Põhjamaalast pole vaja veenda, et puit on esmaklassiline ehitusmaterjal ja ka ärikultuuriliselt sobivad eestlased ja norrakad kokku. Ometi pole Norra turule siseneda lihtne, sest tegemist on kinnise ühiskonnaga, kus oma äripartnereid naljalt ei vahetata,“ jagas Saul oma kogemusi. Nordic Houses KT kujundas Norra turule tootesarja BUEN, mis on sealsel turul tuntud vabaajamajade kaubamärk. Ettevõttel on üle Norra kümme edasimüüjat, toodangust 90 protsenti läkski mullu sinna.

Sihipäraselt tegeleb majatootja ka Saksa ja Rootsi turgudega. Sauli sõnul on tänavu tulemas märkimisväärne kasv Rootsi turul, mullu hakati suuremat tähelepanu pöörama ka koduturule. Kolgas alustas Nordic Houses väikese, 11-krundise Männivälja kinnisvaraarendusega, kuhu kevadel plaanitakse esimesed majad püstitada.

Elasin aastatel 1997-1999 Norras. Mul oli seal väike konsultatsioonifirma, mis aitas Eesti ja Norra erinevate valdkondade ettevõtjaid kokku viia. Siis taipasingi, et Norra turg on puitmajade tootjatele suure potentsiaaliga. Eestisse tagasi kolinuna teadsin, et tahan ka edaspidi olla Norraga seotud.    

Leppisime kokku, et Buen tuleb taas kahe nädala pärast Eestisse ja minu ülesanne on selleks ajaks rendipind leida. Ta tuligi, veoauto ja mõnede tööpinkidega, ning me käivitasime tema finantseeringul ettevõtte. Mäletan hästi, et esimese ostu tegime Puukeskuses 400 000 krooni eest. Läks veel kaks nädalat, kui tootsime oma esimest mägimaja Norra kliendile.

Tootmisega alustasime Kolgas, Kodutare OÜ naaberkrundil asuvas hallis, millest meie renitisime pool ja teine pool oli Kodutare laoks. Meie strateegiline otsus oli esialgu toota vaid üht tüüpi maju. Poole aastaga tootsime Storodde-nimelist maja 25 ühikut.

Keskendusime ühele turule, ühele tootele ja kasvasime esimese viie aastaga kiirelt. Teisel aastal tootsime 60 maja, kolmandal 130 ja aastal 2007 juba 163 maja. Kui esimese aasta käive oli eurodes 490 000, siis 2007.aastal 6 miljonit. 2006-2007, enne majanduskriisi, oli meie kasumimarginaal 18% - see oli unistuste aeg.

Poolteist aastat pärast ettevõtte käivitamist lisandus omanikeringi üks Norra äripartner ning siis ostsime lisaks tootmisüksuse Kosul. Täna on Nordic Houses KT-s enamus Eesti kapitali. 2008.aastal ostsime ära Kodutare OÜ ning hakkasime Kolgas tootma puitkarkassil elementmaju.

Argo Saul, Nordic Houses KT omanik ja tegevjuht

Paar viimast aastat on ettevõte üsna kiiresti kasvanud ja plaanib nüüd põhjalikemaid ümberkorraldusi tootmises. „Oleme teadlikult väiksematest investeeringutest hoidunud, oma püstitatud eesmärke täitnud ning nüüdseks on olemas kindlustunne võtta ette järgmised sammud ja tootmisvõimsuse kasvu investeerida,“ avaldas Saul. Plaan on kaks praegust tootmisüksust – üks Kosul, teine Kolgas – ühele territooriumile kolida. Hetkel on tootmismaad kahe tootmisüksuse peale kokku 39 000 ruutmeetrit ja hoonetelaust pinda 7800 ruutmeetrit. „Uues tootmiskompleksis soovime luua 15 000 ruutmeetrit katusealust pinda. Praegu käivad läbirääkimised maaomanikega ja muud ettevalmistused. Aastal 2019 plaanime kopa maasse lüüa, rajada uue kaasaegse tootmisüksuse ja valida ka tehnoloogia, mis võimaldab tootmist efektiivsemalt korraldada. Oleme investeerinud ka tarkvarasse ja tegeleme ühtse tellimiskeskkonna loomisega, et säästa aega ja vältida vigu,“ lisas tegevjuht.

Eesmärk on 2017.aasta 7,3 miljoni eurost käivet tänavu veel veerandi võrra suurendada ja samas tempos kasvamist jätkata.

Sauli hinnangul konkurents Nordic Houses KT sihtturgudel vaid tiheneb ning surve sisendhindadele (nii palgad kui materjal) suureneb. Ilmastikust tulenevalt on tänavu olnud metsameestel raske metsa pääseda, võib tekkida probleeme varustamisega, materjali hind võib tõusta. „Meil paraku pole võimalik oma hindu oluliselt tõsta. 15 aasta jooksul on meil oma hankijatega kujunenud välja head suhted ja usun, et materjalidega me hätta ei jää. Mis tööjõusse puutub, siis kohemaid võtaks paar puiduinseneri ja projektijuhti juurde. Ka napib ehitajaid, kes välismaale tarnitud maju kokku monteeriks,“ tõdes Saul.

Kasvava tootmise efektiivistamise kõrval peab Argo Saul tähtsaks oma ettevõtte vastutustundlikkust ja panustamist kogukonda.  „Meie ettevõtet teatakse, meil on hea maine tööandjana, oleme käivitanud erinevaid projekte koolide ja lasteaedadega. Jaanuari lõpul toimus Ekströmi rahvamatk, kus osales ligi 2500 inimest. Toetasime seda ettevõtmist rahaliselt ja viisime läbi ka töötoa,“ loetles Saul. 2016. aastal Eru lahe äärde ehitatud linnuvaatlustorn tõi Nordic Houses KT-le Kuusalu vallalt Aasta Toetaja tiitli, mullu sai majatootja vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgise.

Tea Taruste

kaasautor