Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 19. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rainer Vakra vastab Erametsaliidu küsimusele järgmiselt:

ÜRO Durbani kliimakokkulepe järgi tohib Eesti aastane raiemaht olla aastatel 2010-2020 keskmiselt kuni 9,7 miljonit tihumeetrit ja ületava koguse puhul tuleb hakata ostma CO2 kvoote.

Rainer Vakra: metsa raiumine on ületanud kriitilise piiri

Riigikogu keskkonna­komisjoni esimees, palun selgitage!

Lisaks on Euroopa Liidu Keskkonnaministrite Nõukogus vastuvõetud LULUCF määruse järgi Eestil aastane raiemaht umbes 10 miljonit tihu. Ka seda on võimalik teataval määral kompenseerida CO2 kvootide ostuga ja tootmisega, mis süsinikku seob, ent seda vaid piiratud ulatuses ja tingimustel. Euroopa Parlament hääletab seda 17.04.2018. Määrus jõustub juba mais 2018. Määruse tekstiga saab tutvuda SIIN. 

Lisaks on analoogne näide põlevkivisektorist, kus on ühiskondlikult kokku lepitud ja riigikogu poolt heaks kiidetud, et maksimum kaevandusmääraks on 20 miljonit tonni aastas. Samasugust ühiskondlikku kokkulepet vajab hädasti ka metsandussektor. Ja minu hinnangul võiks see olla tõesti 10 miljoni tihumeetri juures aastas.

Tuletan meelde, et teatud organisatsioonid, sealhulgas Eesti Erametsaliit, seisid vastu ka mullu riigikogus vastu võetud metsaseadusele, mis ei luba majandatavates metsades rohkem raiuda kui juurde kasvab.

Kui 2016. aasta metsa raie eksperthinnang oli 11,3 miljonit tihumeetrit siis arvestades kui palju võeti eelmisel aastal raielubasid ja mis on keskmine nende realiseerimise protsent varasematel aastatel, siis selgub, et 2017. aasta raiemaht ulatub tõepoolest ligikaudu 12 miljoni tihumeetri juurde.

Rainer Vakra

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees