23. märts 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börs: pakane teravilju oluliselt ei mõjutanud

Börs: pakane teravilju oluliselt ei mõjutanud
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Nädala börsiuudised: pakane nisule siiski suurt mõju ei avaldanud; piimahinnad püsivad stabiilsel tasemel; Fonterra: piimaturu stabiilsust ohustab Euroopa; teraviljaprognoosid toetavad globaalselt hindu; ekspert: toiduturgudel võib tulla suur hinnatõus; nafta hinnad ja bensiin kallinevad.

Selle nädala kõige tähtsamaks uudiseks võib pidada ehk seda, et Euroopa Komisjoni Marsi büroo teatel pole mõned nädalad tagasi regiooni tabanud külmalaine teravilju eriti mõjutanud. See pani ka toidunisu hinna odavnema. Erandina võib välja tuua rapsiseemned, mida pakane kahjustas veidi rohkem.

Pikemat perspektiivi vaadates peaks nisu ja teisi teravilju toetama globaalsete varude järsk langus ning nõudluse tõus, teatas Rahvusvaheline Teraviljade Nõukogu.

Nädala sees toimus ka järjekordne GDT piimahindade oksjon, kus toimus langus, aga viimastel kuudel on hinnad küllaltki stabiilsena püsinud. Kõige suurema ohuna piimaturule nähakse Euroopat.

Pakane nisule siiski suurt mõju ei avaldanud

Euroopa Liit teatas, et talinisu saagikus saab olema sellel hooajal suurem ning kardetud külmalaine mõju on „piiratud“. Erandina võib välja tuua rapsiseemned, mille olukord pole palju paranenud.

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja meteoroloogia büroo (Mars) prognoosib aastases võrdluses ELi teraviljade saagikuse paranemist.

Pehme nisu saagikuseks prognoositakse 6,2 tonni hektari kohta, mis on 0,08 tonni võrra suurem kui mullu. Viie aasta keskmisest näitajast on see 0,23 tonni võrra kõrgemal.

Positiivne prognoos tehti vaatamata sellele, et veebruari lõpus ja märtsi alguses Euroopat tabanud külm viis temperatuurid kohati -20 kraadi juurde. „Selline temperatuur oli Ungaris ja Rumeenias, Baltikumis ja Rootsis oli seis isegi hullem,“ avaldas Mars.

Pariisi toidunisu futuurid reageerisid langusega. Tonnihind kukkus nädala võrdluses 1,7 protsenti, 162,75 euroni.

Toidunisu hind
Foto: Äripäev AS

„Pakasega kaasnenud kahju on piiratud,“ teatas büroo. „Hiljem maha sadanud lumi kattis suurt osa Euroopast.“

Mars tõi erandina välja rapsiseemned, mida külm mõjutas siiski rohkem. Suurem mõju oli Poolas ja Saksamaal. Rapsiseemnete saagikuse prognoos on 3,28 miljonit tonni, mis on viie aasta keskmisest veidi madalamal.

Kui vaadata analüüsifirmade prognoose, siis Coceral ootab Euroopa Liidu pehme nisu saagikuseks 6,07 tonni hektari kohta ja Strategie Grains 6,1 tonni hektari kohta.

Piimahinnad püsivad stabiilsel tasemel

Sellel nädalal toimus ka järjekordne GlobalDairyTrade piimahindade oksjon, kus põhiindeks langes 1,2 protsenti.

Tegemist on kolmanda oksjoniga järjest, mil hinnad on langenud küllaltki vähe. Kolme oksjoniga on piimahinnad odavnenud vaid 2,4 protsenti.

Kooritud piima pulbri hindu survestab Euroopa Liit, kus varud on väga suureks paisunud. 11. märtsil lõppenud nädalal langes ELi kooritud piima pulbri 100 kilogrammi hind 3 euro võrra, 133 euroni. Tegemist on madalaima tasemega alates 2001. aastast, selgub Euroopa Komisjoni viimastest andmetest.

Samas on oodatakse Euroopa toodangu teatavat aeglustumist ning põhjuseks on selle aasta alguses regiooni tabanud pakane.

Tõsi, esialgsete andmete kohaselt on eurotsooni piimatootmine jaanuaris kasvanud aastases võrdluses 4 protsenti. „Veebruari lõpus ja märtsis Euroopat tabanud külm ilm on tootmist aga piiranud,“ ütles USAs tegutsev Milk Producers Council.

Piimahindade muutused (protsentides) erinevatel oksjonitel.
Foto: Allikas: GDT.

Fonterra: Euroopa Liit on piimaturu stabiilsusele kõige suurem oht

Piimaturg on muutunud rahulikumaks, aga piimatootjate kooperatiiv Fonterra teatas, et just Euroopa Liidu toodang võib tasakaalu rikkuma hakata.

„Globaalset piimaturgu on toetanud turu tasakaalustumine, millele on kaasa aidanud tugev nõudlus ja stabiilne pakkumine,“ ütles Fonterra juhatuse esimees John Wilson.

„Globaalne nõudlus ja pakkumise pilt on jätkuvalt positiivne ning usume, et hinnad püsivad praeguste tasemete lähedal,“ nentis Wilson. Näiteks Hiinas kasvas piimaimport mullu 3 protsenti. Eelmise aasta viimases kvartalis aga lausa 16 protsenti.

Samas tasub Wilsoni sõnul Euroopal silm peal hoida, sest just EL võib piimaturul tekitada volatiilsust. „Regioonis algab peagi kevadine piimatootmine. Me hoiame sellel silma peal,“ rääkis ta.

Tõsi, Euroopa Liidu tootmine langes 2017. aastal 1 protsendi võrra, aga eelmise aasta viimases kvartalis tõusis see 2 protsenti.

Kooritud piima pulbri hind Euroopas (aprillikuu futuur; €/tonn)
Foto: Äripäev AS

Teraviljaprognoosid toetavad hindu

Rahvusvaheline Teraviljade Nõukogu (IGC) teatas, et turg muutub 2018-19 hooajal kitsamas. Ühtlasi prognoosib nõukogu varude edasist vähenemist.

Rahvusvaheline grupp prognoosib, et ülemaailmsed teraviljade varud on hooaja kõne all oleva hooaja lõpus 560 miljonit tonni. Aastases võrdluses väheneks varud seega 46 miljonit tonni ja jõuaks nelja aasta madalaima tasemeni.

Kui võrrelda varusid tarbimisega, siis varude ja tarbimise suhtarv, mis määrab väga suurest ka hinnapotentsiaali, langeb madalaima tasemeni alates 2013-14 hooajast.

„Prognoosime nõudluse jätkusuutlikku kasvu, mis peaks varusid jälle vähendama,“ teatas IGC. Hindade kujunemisel on tähtis ka see, kui palju on varusid eksportivate riikide käsutuses. Ka see mõõdik langeb viie aasta põhja.

Eksportivate riikide varud langevad

Eksportivate riikide varud langevad 145 miljoni tonnini. Aastases võrdluses oleks langus 29 miljonit tonni.

Terve maailma toodanguprognoosi jättis IGC 741 miljoni tonni juures samaks. Võrreldes 2017-18 hooajaga oleks langus 17 miljonit tonni.

Teraviljade nõudluse kasvus mängib suurimat rolli aga mais. Maisivarud peaks järgmise hooaja lõpuks langema 43 miljoni tonni võrra, 265 miljoni tonnini, mis on nelja aasta madalaim tase.

Toiduturgudel võib tulla suur hinnatõus

Investor ja uuringufirma juht Michael Oliver usub, et põllumajandustoormed on praegu odavad ning lähitulevikus ootab ees suur hinnatõus, vahendab MarketWatch.

„Me arvame, et aktsiaturg on praegu – vabandage väljenduse pärast – kõige lollim varaklass, kui vaadata seda, kuidas reaalsetele sündmustele reageeritakse,“ ütles uuringufirma Momentum Structural Analysise juht Michael Oliver. „See on tavaliselt emotsioone täis, teistel turgudel seda nii palju ei ole.“

Oliveri hinnangul on kõige rohkem emotsioone praegu tehnoloogiasektoris. „Selle tõttu on seal ka kõige suurem potentsiaal languseks,“ nentis ta.

Ta tõi välja oma alternatiivi rahale ja aktsiatele – toiduturud. „Nad on magamas, volatiilsus on ülimadal ning nulli need ei kuku,“ seletas Oliver.

Ta rääkis, et tema graafikud näitavad, et peagi võivad põllumajandusturuga seotud varad kallinema hakata. Tõus võib ulatuda sellel aastal isegi 30-40 protsendini. Juba tänavu on sojaoad, nisu ja mais USAs kallinenud. Oliver tõi ka välja, et põllumajandustoormetel on väga suur korrelatsioon arenevate turgudega.

Oliver ei ole ainuke, kes usub, et põllumajanduses on ees head ajad. East West Investment Managementi blogis kirjutatakse, et „tegemist on viimase varaga, mis on veel odav“.

Nafta hinnad ja bensiin kallinevad

Brenti toornafta kallines nädalaga 5,7 protsenti ja WTI lisas 5,1 protsenti. Kummagi barrel maksis reedeks vastavalt 69,04 ja 64,46 dollarit.

Rotterdami 95 bensiini tonnihind kasvas 4,7 protsenti, 618 dollarini. Diislikütuse hind tõusis 5 protsenti ja kerge kütteõli 5,1 protsenti. Kummagi tonn maksab vastavalt 608 ja 603 dollarit.

Neljapäeval langes nafta hind järsult, sest USA tootmine kasvab jätkuvalt ning investorid kartsid kaubandussõja eskaleerumist. Nimelt teatas Trump, et kehtestab 50 miljardi dollari ulatuses Hiina kaupadele tariifid. Nädala alguses läks naftal aga hästi, sest muret tekitas USA ning suurte naftatootjate Venezuela ja Iraani vahelised suhted.

Reedel on naftahinnad jälle kallinenud, sest Saudi Araabia naftaminister Khalid al-Falih teatas, et OPECi liikmed peavad organisatsiooniväliste riikidega suhtlema, et kärbetega ka 2019. aastal jätkata.

Autor: Mait Kraun, kaasautor

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960