Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 9. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kohtumisel korrati üle uue ÜPP põhimõtted ja rakendamise süsteem. Arutelu käigus selgitasid komisjoni ametnikud, et kuigi ÜPP on tulevikus nn tulemuste saavutamise poliitika, siis ei hakata tulemuste saavutamist kontrollima ettevõtte tasemel. Ettevõtted peavad jätkuvalt täitma kehtestatud reegleid ja võetud kohustusi. Euroopa Kontrollikoda on uue mudeli arendamisse aktiivselt kaasatud. Ka nemad sooviksid näha rohkem tulemustele suunatud poliitikat.

Kuigi põllumajandusettevõtete jaotamine väikesteks ja suurteks on tinglik, eriti ELi tasemel ja farmide edukus pole üheselt seotud farmi suurusega, siis suuremate ettevõtete toetuslagesid kommenteerides öeldi, et nn cappingu rakendamisel kavatsetakse arvesse võtta tööjõukulusid, kuid sellel on tulevikus oma koht. Eelkõige peaks silmas pidama väga suuri ettevõtteid.

Toetuste võrdsustamise teema on selgelt osa mitmeaastase eelarvekava kokkuleppest, mida komisjoni ametnikel on raske kommenteerida.

Vabatahtlikud meetmed esimeses sambas on veel lahtine teema. Praegu arutelud käivad näiteks selle üle, milliseid elemente rohestamisest säilitatakse. Uueks toetuse saamise eelduseks (nn conditionality) on kombinatsioon senisest nõuetele vastavusest ja rohestamise elementidest. Mõeldakse ka sellele, et tulevikus oleks võimalik võtta aastaseid vabatahtlikke kohustusi pikaajaliste kohustuste kõrval/asemel.

Komisjoni esindaja rõhutas, et otsetoetuste maksmine ei tohi uue süsteemi rakendamise tulemusel hilineda. Vaja on mõistlikku üleminekuaega uue mudeli rakendamiseks.

Komisjoni poolt esitatavate määruste eelnõude hulgas tegeletakse ka turu-korralduse ja riskijuhtimise meetmete küsimustega. Esimese sammuna tuleb varsti välja ebaausate kauplemistavade teemat käitlev õigusakti eelnõu, sest mõjuhinnang kinnitas vajadust täiendavate sammude järele.

EPKK juht Roomet Sõrmus tõstatas küsimuse püsirohumaade säilitamise kohustusest tulevikus, märkides et viimase piimaturu kriisi näitel on näha, et ettevõtted vajavad püsirohumaade säilitamise kohustuse täitmisel rohkem paindlikkust. Vastasel korral pole võimalik tootmise korraldamisel reageerida turumuutustele. Tootjatel võiks olla võimalus püsirohumaa ülesharimisel „heastada“ seda mõne teise keskkonnameetmega. Komisjoni esindajate sõnul jääb püsirohumaade säilitamise kohtustus ka tulevikus, kui mõnel liikmesriigil oleks idee, kuidas säilitada püsirohumaad, kuid suurendada seejuures paindlikkust, siis on komisjon avatud dialoogiks.

Tuues näiteid uuest poliitika rakendamise loogikast öeldi, et nt kasvuhoone-gaaside piiramisel on kokku lepitud EL ülesed eesmärgid (30% non-ETS), mis pole küll põllumajanduse spetsiifilised. Liikmesriigid saavad seada eesmärgid ja valida meetmed, mis aitavad panustada üldise eesmärgi saavutamisse.

ÜPP kaks sammast jäävad eraldi, fondide reeglid on erinevad, mis pakub paindlikkust. Tagatisfond on üheaastase loogikaga, maaelufond on mitmeaastase loogikaga. Samas meetmete rakendamine toimub ühise ÜPP strateegiakava järgi, st eraldi maaelu arengukava ei tule.

5. aprillil toimus Copa-Cogeca ÜPP töögrupi kohtumine, millel arutati ettevõttepõhiste toetuslagede, ÜPP uue keskkonnaarhitektuuri ja ELi mitmeaastase eelarvekava üle. Kohtumisel osalenud EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus rõhutas, et toetuslagede ja diferentseeritud toetuste maksmine peab olema tulevikus liikmesriikidele vabatahtlik. Samuti tegi ta ettepaneku, et Copa-Cogeca positsioonipaber EL eelarve kohta peab käsitlema ka otsetoetuste ühtlustamise teemat vastavalt Copa-Cogeca varasemale seisukohale.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda