Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 10. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Põllumajandustootjad on toidutarneahelas toiduainetööstuste ja jaekaubanduse kõrval kõige nõrgemal positsioonil ning selline olukord peab kahtlemata muutuma. Seetõttu arvan, et tulevikus peab riskijuhtimine olema kohustuslik osa iga põllumehe äristrateegias. EPKK põllumajanduse suurkogul on sel aastal fookuses tulevikuplaanide seadmine ja suured unistused. Seega saame üheskoos arutleda, kuidas Eesti põllumajandust, toidutootmist ja maaelu arendada, millised on meie tugevused ja konkurentsieelised ning mida peame tegema, et soovitud tulemusteni jõuda,” rõhutas suurkogul Eesti põllumajanduspoliitika tulevikku tutvustav maaeluminister Tarmo Tamm.

„Hiljutises OECD raportis Eesti põllumajanduse kohta tõdetakse, et Eesti põllumajandussektori senine edu väljendub eelkõige farmide tootlikkuse kasvus ilma keskkonda liigselt koormamata. See on osutunud võimalikuks tänu kasutamata maaressursi tootmisse võtmisel, haritud spetsialistide ja töötajate olemasolule, aga ka investeeringuid toetavatele poliitikatele ning ligipääsule EL-i suurele siseturule,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul võiks tulevikus senisest suuremat tähelepanu pöörata kohalikul ressursil põhinevate biomajanduse väärtusahelate väljaarendamisele nii toidu-, taastuvenergeetika- kui teistes tootmisvaldkondades. Meil on olemas kaasaegse tehnoloogiaga farmid, kus suudetakse toota kvaliteetset toorainet. OECD on aga kitsaskohana toonud välja, et Eesti toidutööstuse konkurentsivõime vajab olulist parandamist ja ühist strateegiat tarneahela osalistega. Oluline on eksporditurgude mitmekesistamine, keskkonna kvaliteedil põhineva kuvandi loomine ja investeeringute jätkamine keskkonnasõbralikesse ning innovaatilistesse lahendustesse.

Tulevikuväljakutseks on seegi, kuidas tootlikkuse kasvu jätkata, säilitades seejuures ettevõtete struktuuri mitmekesisuse. Põllumajanduslik tegevus peab senisest rohkem olema suunatud innovatsioonile keskkonnahoidu ja jätkusuutlikkust silmas pidades. Toime tuleb tulla ka maapiirkondades väheneva rahvastiku tõttu halveneva tööjõu kättesaadavusega.